Lõppeb üliaktiivne kinnisvara-aasta

Kinnisvaraturul erakordselt aktiivse aasta hoog ei raugenud ka viimases kvartalis, tuues kaasa märkimisväärse hinnatõusu eelkõige elamispindade sektoris. Põhjuseks võib julgelt pidada ootuspärast eluasemelaenude intressilangust ning pakkumist ületavat nõudlust.

Stabiilsena püsinud pakkumine ning varasemast veelgi jõudsamalt kasvanud nõudlus on kujundanud vanemate korterite müügiturust nn müüjate turu, kes dikteerivad ostjatele tingimusi ja hindu. Ülisoodsate müügitingimuste tõttu kasvasid kiiresti nii magalarajoonide kui kesklinna korterite hinnad. Seetõttu on korterite hinnaindeks kerkinud aastaga koguni 32 protsendipunkti võrra, jõudes 132 punkti tasemeni. Uute korterite müügihinnad pole märkimisväärselt tõusnud, muutusi on oodata saabuva aasta esimesel poolel, kui jõustub uus käibemaksuseadus.

Uute büroohoonete ehitamise vähesus on viinud büroopindade turu tasakaalu, mistõttu on vakantsused vähenenud viimaste aastate madalaimale tasemele. Madalad vakantsusnäitajad pole veel viinud rendimäärasid tõusule ning mitmed tuleval aastal tõenäoliselt realiseeruvad projektid ei luba muutusi prognoosida ka järgmiseks aastaks.

Paari hiljuti valminud müügikeskuse mõjul on toimunud minimaalne hinnatõus kesklinna piirkonna kaubanduspindade rendimäärades. Tegemist on siiski pigem tehnilise kui reaalse hinnatõusuga ? uued keskused on rajatud kõrgelt hinnatud piirkondadesse, kus rendimäärad on loomulikult keskmisest hinnatasemest kõrgemad.

Uute euronormide ning turu kasvanud vajaduse tõttu kaasaegsete laopindade järele on märgatav aktiviseerumine toimunud ka selles kinnisvarasektoris. Lõppev aasta on olnud uute lao- ja tootmispindade ehitajatele siiski pigem selgusele jõudmise ning plaanide tegemise aeg, mille tulemused peaksid ilmnema 2002. aasta teisel poolel.