17. oktoober 2002 kell 22:00

Ühe mehe kaks mälu

Põnevusfilmi ?Bourne?i identiteet? teoreetiliseks aluseks on kolmkümmend aastat tagasi eesti päritolu teadlase loodud mälukontseptsioon.

Millal sa viimati sõitsid jalgrattaga? Mis on jalgratas? Nendele lihtsatele küsimustele vastuse otsimine viitab ühele inimmõistuse huvitavale fenomenile, millest esmakordselt kirjutas 1972. a kognitiivpsühholoog Endel Tulving. Ta väitis, et igaühel meist on kaks erinevat mälusüsteemi: episoodiline ja semantiline.

Episoodiline mälu sisaldab meie isiklikke kogemusi, alates lapsepõlvest ning lõpetades mõne hetke eest läbi elatuga. Episoodiline mälu võimaldab oma mõtetes ?ajas tagasi rännata?, nt meenutada, et sõitsid jalgrattaga viimati kahe nädala eest.

Semantiline mälu säilitab abstraktseid teadmisi ? üldist informatsiooni selle kohta, kuidas maailmas asjad käivad. Tänu sellele teame näiteks, mis on jalgratas ja kuidas sellega sõita.

Mälulünk ehk amneesia on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud ajaliselt piiratud lünk inimese mälestuste kronoloogilises ahelas, seega episoodilises mälus. Inimene võib mitte ära tunda oma lähedasi sõpru ja sugulasi, unustada kõik ajukahjustusele eelnenud läbielamised, oma nime, ameti ja elukoha, kuid samas säilitada kõik eluks vajalikud praktilised oskused ja teadmised. On ilmselge, et selline mäluhäire pakub ilukirjandusele ja filmitööstusele suurepärast ainest. ?Bourne?i identiteedi? nähtamatu kangelane on Tartust pärit maailmakuulus teadlane, 75aastane mees, kes on oma elu pühendatud inimmõistuse uurimisele.

Hetkel kuum