Koostöö logistikas kasvatab tõhususust

Praegu konkureerib suurem osa Eesti tootjaid ja kaupmehi tarneahela kõigis etappides. Kaotatakse raha, sest koostöö on vähene või puudub. Veelgi enam, usaldamatus pärsib koostööd ka piki tarneahelat tarnijate, logistikateenuste pakkujate ja klientide vahel.

Tavaliselt on millegi tegemata jätmise puhul küsimus hoiakutes ja oskustes ning tihti ei soovita ?kokku heita? lihtsalt sellepärast, et konkurentidega pole see kombeks ja kliendid või tarnijad võivad naha üle kõrvade tõmmata.

Hoiakute muutumine on aja küsimus, kuid seda soodustab ka majanduslik kitsikus. Paljud logistika- ja tegevjuhid, kes praegu muigavad, sest pole iial kitsikust tundnud, võiksid endalt küsida: milline on minu tegelik potentsiaal, milline raha jääb mul igal aastal saamata? Mida selle raha eest saab?

Oskuste osas võib oodata teist muiet. Milliseid oskuseid ikka koostööks vaja on? Lepime kokku ja teeme ära. Kui aga koostöö puudutab tootjaid, ekspordiagente, ekspedeerijaid, vedajaid, maaletoojaid, ladustajaid, jaotajaid ja edasimüüjaid, liites neile lõpptarbija suhtes samade huvidega vastavad tegijad, saame võrgustiku, mis on ühtepidi ahvatlev, kuid samas ka hirmutav. Ehk kui me näeme poeriiulil nelja-viit mahlabrändi, mis on kõik jõudnud riiulile erinevat teed pidi, kuigi võistlevad omavahel eeskätt väljapaneku, hinnapoliitika ja kuvandiga, siis peame küsima, milline sääst tuleks nende tarneahelate ühendamisest.

Koostöö mitme osapoole vahel pole sugugi lihte ning oskust sellist koostööd teha tuleb õppida. Dr C. John Langley on näinud vaeva, et meil oleks kergem koostöö reegleid paika panna (vt joonis). Ta on jaganud oma õpetused seitsmeks seaduseks, mis tagavad, et koostöövõrgustikus on kõik võrdsed ja teenivad samas lisakasumit.

Kui teil on koostööpartneritega ühine vedaja ning vedaja väidab, et teie viimase erakorralise veosega läks katki veoki haagis, siis kes kannab kahjud? Vedaja? Teie? Teie partnerid? Kindlustusfirma? Teine näide: penoplastist reisikülmikute ja pudelivee tarnijad jagavad vedajat.

Esimese arvates peaks tema maksma vähem, sest vesi kaalub palju. Teise arvates peaks tema maksma vähem, sest külmikud võtavad palju ruumi.

Seega peab igasuguse koostöö alguses selgelt fikseerima koostöö reeglid, pidades silmas, et kõik koostöö osapooled kasu saaksid.

Säilima peab vabadus võrgustikku paindlikult ja üheskoos edasi arendada

Koostöövõrgustiku eripära on selles, et iga liige saab võrgustikku tuua uusi liikmeid, kellest tal kasu on. See eristab orgaanilisi võrgustikke e-keskkondadest, kus jagatakse ettevõtteid liikmestaatuse, mitte nende teineteisele pakutava kasu põhjal.

Uutele liikmetele on kaheksa soovitust: tee enesele selgeks, mis kasu sa võrgustikust saad, kohanda oma protsessid võrgustiku seniste liikmete protsessidega, leia võrgustikust need partnerid, kellega tihedamat koostööd tehakse, fikseeri koostööreeglid nende partneritega, jaga ressursse vastavalt koostööreeglitele ning suhtle üle kogu võrgustiku, mõõda senise koostöö tulemusi ja otsi võrgustikust uusi koostööpartnereid.

Järjepideva logistilise koostöö alla kuuluvad kõik tegevused, millel eesliide ühis. Ühisostud ja müügitegevuse ühendamine on koostöö selgemaid näiteid. Konkureeri riiulil, aga tee koostööd ahelas.

Võrgustiku liikmed peavad saama parima hinna

Koostööpartnerid ei tohi olla aheldatud mingisse kindlapiirilisse koostööformaati, kus varem või hiljem hinnad tõusma hakkavad. See on olnud peamisi tagasilööke senistele e-turgudele. Vajadusel saavad liikmed kaasata uusi pakkumisi väljastpoolt.

Erineva logistilise arengustaadiumiga ettevõtted peavad omavahel sobima

Kõik partnerid ei ole koostöö alustamisel samas arengustaadiumis. Samas peavad nad olema võimelised teineteisega suhtlema.

Koostöövõrgustiku loomisel ei sisalda see kindlasti kõigi vajalike teenuste pakkujaid. Uks tuleb hoida lahti koostööks teiste võrgustikega samast, aga ka muudest valdkondadest, samast, aga ka teistest riikidest.

Kui tavapäraselt peeti koostööd heaks siis, kui kaubad õigel ajal, õiges koguses, õige hinnaga ja õigesse kohta toimetati, siis järjepideva logistilise koostöö eesmärgiks on hoida korras kõik viis logistilist voogu: infovood, kaubavood, vahendite vood, dokumendivood ja rahavood.

Kuidas siis koostöövõrgustikku praktikas üles ehitada? Suurtel turgudel on selle initsiatiivi ja idee müügitöö enda peale võtnud logistikavõrgustikud nagu näiteks Nistevo.com, meil peaksid selles rollis olema juhtivad logistikafirmad.

Aga samas võib iga tarneahela lüli, kes soovib veelgi rohkem raha säästa, leida samade huvidega partnereid nii piki tarneahelat kui ka konkurentide seast. Võib-olla pole varsti enam üllatavad reklaamid, milles otsitakse partnerit, säästmaks raha ja parendamaks teeninduse taset.

Autor: Endrik Randoja