Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esinduslik kunstikogu toetab eduka firma imagot

    Suurema hoo sai kunsti kogumine börsi kõrgseisu ajal, meenutab Komissarov ja toob välja aastaarvud 1995?1997. ?Kunstikogu vajadus tekkis praktilisest elust ? ehitati uus maja või kontor ning ruumiküllus ja esinduslikkuse taotlemine tingis vajaduse liita sisustusele kunstitöid,? põhjendab Komissarov ja lisab, et pioneerid kunstikogude loomisel olid pangad.
    Vaal Galerii kunstieksperdina osales Eha Komissarov näiteks kunagiste Hoiupanga ja Forekspanga kunstikogude loomise juures ning avalikkuse ees kunstinäituste korraldamise ja kunstipreemiate väljaandmisega silma paistnud Hansapangal on täna põhjust uhkust tunda esindusliku 200 teosega kunstikogu üle.
    Enamasti koguvad firmad eesti kunsti ning kuigi Komissarov ei taha n-ö lemmikkunstnikke nimetada, toob ta välja kunstniku tüübi: ?See on abstraktne kunstnik, tegeleb geomeetrilise või korrastatud pinnaga, kasutab minimalistlikke värvikombinatsioone. Rahulik, asjalik, glamuurne,? iseloomustab Komissarov.
    Kuid pangad pole ainsad, kel kunstiga soojad suhted. Värvitootja ES Sadolini kunstikogule pandi alus juba kümmekond aastat tagasi ning Eha Komissarov möönab, et tegemist on vägagi esindusliku koguga. Omapära lisab asjaolu, et enamik töid on valminud Sadolini eritellimusel.
    ES Sadolini endine turundusdirektor Enn Lohk meenutab, et kollektsiooni loomisega tehti algust juba EKE-Sadolini aegadel, mis muuseas oli endise Nõukogude Liidu esimene ühisettevõte. ?Meie Soome partnerid Ulf Rönholm ja Jan Waselius olid sügava kunstihuviga ja tegelesid kollektsioneerimisega. Kuna OYs Sadolin AB oli väike kunstikogu tekkinud, tuli neil idee, et ka Eestis võiks oma kunstikogu luua,? meenutab Enn Lohk. Kuna toona oli võimalik valuuta eest kunsti soetada, oli see ka kasulik kapitalimahutus, kuid Lohk rõhutab, et ka ilma selle ?soodustava? asjaoluta oleks kunsti ostetud.
    Kuigi ES Sadolini kogus on ka paar 30. aastatest pärit tööd, on rõhk kaasaegsel Eesti kunstil ? Mare Vint, Kaido Ole, Epp-Maria Kokamägi, Vano Allsalu, Viive Tolli on vaid mõned nimed üle 50 tööga kogust. Kuna ES Sadolini kunstiprojekti deviis on ?Värv kui kunst?, on peatähelepanu maalikunstil, kus rõhuasetus on värvil ja koloriidil.
    Enn Lohk sõnab, et igal aastal on ostetud vähemalt üks töö, mõnikord ka rohkem. Lisaks Tallinna kontorisse ja Rapla tootmishoonesse üles riputatud töödele kingitakse eesti kunsti ka parimatele koostööpartneritele välisriikides. Nii jõuab igal aastal väärika kingitusena 6?9 kunstiteost Venemaale, Skandinaaviasse, Hollandisse ja mujalegi. Alates 1996. aastast antakse välja Sadolini kunstipreemiat.
    ES Sadolini peadirektor Rein Reile on Äripäevale öelnud, et kunsti soetamine on küll investeering, aga mitte niivõrd rahaline, kuivõrd just investeering oma inimestesse. Eha Komisssarov täiendab, et üks motiiv kunsti ostmisel on küll investeerimine, kuid see pole peamine. ?Esteetiline väärtus on tähtsam,? leiab Komissarov.
    Vandeadvokaat Viktor Kaasik sõnab kindlalt, et kunsti peale raha kulutamine ei ole raiskamine, ja möönab, et advokaatide seas on kunsti ostmine üsna levinud. Kaasik ise alustas kunsti soetamisega 90ndate alguses, kui Epp-Maria Kokamägi talle sellise mõtte ?süstis?.
    Kaasik loendab vaikselt omaette pomisedes büroos eksponeeritava kogu suuruseks umbes 20 tööd ja nendib, et tema kunstiostud on suhteliselt kaootilised. ?Ostan, mis meeldib,? räägib Kaasik, kel ka kodus palju kunsti ning eriline nõrkus Richard Sagritsa tööde vastu.
    Viktor Kaasiku büroos on aga lõviosa maalide autor Epp-Maria Kokamägi, kuid sealt leiab ka Jüri Arraku ja Tiit Pääsukese töid. Nende maale jagub nii fuajeesse, nõupidamisruumidesse kui ka igasse kabinetti. ?Uute klientide puhul on alguses nende tähelepanu raske võita, sest nad käivad mööda seinaääri ja vaatavad pilte,? muigab Kaasik küsimuse peale, kas kliendid ka tema kena eesti kunsti kogu tähele panevad.
    Kunsti ostab Kaasik enamasti oksjonitelt, spetsiaalselt tema büroo jaoks on Epp-Maria Kokamägi maalinud kolm tööd.
    Rahast rääkides teatab Kaasik, et tegemist on suhteliselt tagasihoidlike summadega. ?Ükski pilt minu kogus ei maksa üle saja tuhande,? arvab Kaasik, jääb siis hetkeks mõttesse ja lisab, et üks töö vist siiski on kallim.
    ?Rahast, ikka rahast,? vastab Eha Komissarov küsimusele, millest alustada, kui kunstihuvi on olemas. ?Visuaalselt nauditava õlimaali hind on 30 000?40 000 krooni, graafika üle 10 000,? toob Komissarov näiteid.
    ?Levinuim viis on kaasata büroo sisekujundaja, kes osaleb aktiivselt piltide soetamise juures galeriides ja kunstnike kodudes. Kui kujundaja on millegipärast mängust väljas, külastab kunstihuvilisest firmaomanik erinevaid galeriisid ja püüab ise otsuseid teha. Galeriidest on võimalik ka nõustaja palgata,? tutvustab Komissarov erinevaid võimalusi.
    Ta rõhutab, et lõpule on viidud firma kogu soetamine siis, kui ettevõttes leidub inimene, kes tõesti armastab ja tunneb kunsti. ?Et asi õnnestuks, on vaja isiklikku lähenemist. Muidu ostetakse juhuslikke töid,? hoiatab Komissarov.
    Tema mõtet toetab Enn Lohk ES Sadolinist, kes nendib, et kunstist kaugel olevad inimesed panevad valikute tegemisel mööda. ES Sadolinil nõustas algusaastatel kollektsioneerimisel kunstiteadlane Jüri Hain, hiljem tegeles asjaga kunstihuviline juhtkond.
    Viktor Kaasik möönab, et tema regulaarselt kelleltki nõu küsimas ei käi, kuid näiteks oksjonitel on selleks hea võimalus.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Fordi tegevjuht: jätsime kaks miljardit kasumit lauale
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.