Juhtide koolitamine lükkub edasi

Praegu kehtestab seaduse § 36 lg 6 nõude, mis kohustab alarmsõidukijuhti esitama kontrollimiseks koolitustunnistuse, ja seda nõuet kohaldatakse tööle võetava alarmsõidukijuhi suhtes alates 2001. aasta 1. juulist ja töötava alarmsõidukijuhi suhtes alates 2003. aasta 1. jaanuarist. Muudatustega lükatakse need tähtajad edasi.

Seletuskirjas põhjendab minister Liina Tõnisson muudatuste vajadust sellega, et samalaadsed nõuded riigisisesel autoveol töötava autojuhi ametikoolituse osas jõustuvad vastavalt 1. juulil 2003 ja 1. jaanuaril 2006. ?Kuna alarmsõidukijuhtide koolitust puudutavad nõuded peaksid siseministeeriumi ettepaneku kohaselt rakenduma samaaegselt riigisisesel autoveol töötava autojuhi ametikoolituse nõuetega, siis on ümber sõnastatud paragrahvi 36 lõiked 6 ja 7. Selline lähenemine väldib alarmsõidukijuhtidesse erineva suhtumise ja lihtsustab sõnastust,? kinnitab Liina Tõnisson seletuskirjas.

Samas on Riigikokku jõudnud seletuskirja esimeses punktis öeldud, et koolitust puutuvate sätete jõustumise tähtaja edasilükkamine on tingitud siseministeeriumi vastavast taotlusest, sest muidu ei jõutaks kõiki sõidukijuhte õigeks ajaks koolitada. ?Autoveoseaduse muutmise seaduse peamiseks põhjuseks on vajadus muuta teatud koolitust puudutavate sätete jõustumise tähtaegu. Siseministeerium tegi ettepaneku alarmsõidukijuhte puudutavate nõuete jõustumise tähtaegade pikendamiseks, kuna koolituse maht on suur. Siseministeeriumi haldusalas vajab koolitust üle 2000 alarmsõidukijuhi. Samal ajal koolituseks vajalikke ressursse napib,? on kirjutatud Riigikogus esimese lugemise läbinud muudatuste seletuskirjas.

Operatiivsõidukite juhtide koolitamisega tegeleva OÜ Autosõit projektijuhi Illimar Masingu sõnul on aga tegu põhjendamatu venitamisega. ?Kolm aastat järjest pole suudetud näiteks siseministeeriumi eelarvesse vastavaid vahendeid planeerida, ka järgnev aasta ei erine eelmistest,? ei usu Masing seadusemuudatuse positiivsesse lahendusse.

Tema hinnagul on olukorral kaks lahendust. Esiteks ? planeerida eelarvesse koolitusrahad ning koolitada aastaga kõik vajalikud isikud olemasolevate koolitusasutuste ressurssidega (ca 3000 inimest aastas). Teine võimalus on oodata, millal näiteks päästeamet ja piirivalve loovad oma koolid, taotlevad litsentsid ja alustavad koolitusega. ?See on aga oluliselt kallim maksumaksjale,? arvab ta.

Teede- ja sideministeeriumi vastava määruse kohaselt peavad koolituse läbima tuletõrje-, pääste- ja avariiteenistuse sõidukite, kiirabisõidukite, politseisõidukite ja piirivalvesõidukite juhid, samuti justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla sõidukijuhid ning siseministeeriumi sisejulgeolekuteenistuse sõidukijuhid.

Koolituse teoreetilise osa põhiülesanne on kaitsva juhtimisstiili õpetamine, praktilises osas õpetatakse liiklusohtude ettenägemist ja ennetamist ning äärmuslikes olukordades tegutsemist.

Koolituse läbinud juht peab oskama kasutada alarmseadmeid olenevalt vajadusest ja liiklusolukorrast, teha alarmsõiduk teistele liiklejatele nähtavaks ja kuuldavaks ning anda edasi oma kavatsusi liikumissuuna jätkamisel või muutmisel ning oma käitumisega nõuda alarmsõidukile teeandmist, kasutada sõidukit ohutult ning kiirelt, kui selleks on võimalus.

Samuti peab alarmsõiduki juht oskama hinnata ja ette arvata teiste liiklejate käitumisest tulenevaid ohte ning suutma vastavalt sellele tegutseda. Ta peab oskama kasutada asukoha kaarti sihtpunkti määramiseks, valida kõige kiirem ja ohutum tee sihtpunkti jõudmiseks olenevalt aastaajast ja liiklusintensiivsusest ning valitseda sõidukit äärmuslikes liiklusolukordades.

Politseiametis on alates 1997. aastast saanud alarmsõidukikoolitust 1310 politseinikku. ?Neist 379 on koolitatud tänavu,? kinnitab politseiameti pressiesindaja Robert Kõrvits. Koolitust vajavaid juhte on veidi üle neljasaja. Hetkel koolitavad alarmsõidukijuhte politseiamet ja politseikool. Politsei alarmsõidukitega on sel aastal juhtunud üks inimvigastanuga õnnetus, mille põhjustas alarmsõidukijuht.