Toll ründab sinise kütuse pettust

Põhimõte, kuidas toll tavalisest diislikütusest kuus korda madalama aktsiisiga sinisel diislikütusel enam petturiteni jõuda ei lase, on lihtne: järelevalve alla jäetakse iga tollilaost vabasse ringlusesse minev sinise kütuse kogus.

Viimane tähendab, et sinine kütus võib vahetada omanikku vaid tolli kirjaliku loa alusel kuni selle tanklasse või muu lõppkasutajani jõudmiseni välja.

?Kui kütus vahetab laost tanklani seitse korda omanikku, siis tahame selle kohta ka seitset dokumenti,? ütles tolliameti pressiesindaja Aivar Pau. ?Toll tahab pettureilt võtta täielikult võimaluse teha sinise kütusega ebaseaduslikke tehinguid.?

Põhjus, miks toll tänavu 15. septembrist rakendunud süsteemi tõsiselt ellu viia tahab, on lihtne: aktsiisiga 50 senti kilogrammi kohta maksustatavat sinist diislikütust imporditakse Eestisse kogustes, mis lubavad Eestit pidada tõeliseks agraarmaaks ? ainuüksi selle aasta üheksa kuuga toodi Eestisse 55 miljonit kilo sinist diislikütust, mida tohib kasutada vaid traktorites, põllutöömasinates ja kutseliste kalameeste paatides.

Kui oletada, et mittesihipäraselt tarvitatakse Eestisse aastas imporditavast sinisest kütusest pool, tähendab see 70?80 miljoni kroonist maksupettust. Lisaks kasutatakse pettuseks ka punast kütust ehk kerget kütteõli, mille impordinumber on sinise kütuse omast neli korda suurem.

Kütuse värvimist soodustas raske kütteõliga petmise piiramine eelmise aasta lõpus.

?Tänavu esimesel poolaastal värviti punaseks kaks korda rohkem kütust kui Eestis vaja läheb,? ütles tolliameti kontrollitalituse peaspetsialist Enn-Toivo Annuk. ?Punast kütust on ka lihtsam pesta kui sinist.? Samas jälgivad tollitöötajad valikuliselt ka punase kütuse liikumist. ?Vaatleme seda firmade kaupa, meile on teada, kes punast värvi maha pesta võiks,? sõnas Annuk.

Konkreetseid numbreid kütuse väärkasutamise kohta pole, küll on tollil andmeid, et sinise kütuse jõul liiguvad paljud veo- ja sõiduautod. ?Näiteks Tallinna taksojuhtidel on kindlad tanklad, kus seda võtmas käiakse,? rääkis tollitöötaja, kes ei soovinud turvalisuse kaalutlustel oma nime avaldada. ?Ka on Tartu maantee ääres tanklaid, kus paari päevaga müüakse üle 10 tonni sinist kütust ehk sama palju kui mõnes tanklaketis kahe nädalaga.? Kindel klientuur on ka piiriäärsetel tanklatel, kus paagi võtavad sinist kütust täis välismaale suundujad.

Sinise kütuse müüki tanklates on hoogustanud tõsiasi, et kütus on väga hea kvaliteediga (lisatud on vaid värvainet ja nn markerit).

Nüüd hakkas toll tõsisemalt tööle ka tanklaomanikega. ?Juhime oma teatistes tanklaomanike tähelepanu sellele, et eriotstarbelise diislikütuse müüki sõidu- või veoauto paaki käsitleb toll seadusega mitte kooskõlas olevana,? ütles Aivar Pau. Samas tunnistas Pau võimatuks, et tolliametnik iga tankla kraani juures või talumehe kõrval seisaks.

Lisaks neile abinõudele hakkavad tollitöötajad teedel üha sagedamini diiselmootoriga autosid peatama, et kontrollida, kas kütusena ei kasutata kerget kütteõli või eriotstarbelist diislikütust.

Tolli aktiivsus on puudutanud mitut kütusemüüjat, kes varem müüsid alandatud aktsiisiga sinist kütust nagu tavalist. Neste Eesti hulgimüügijuhi Rain Talmari sõnul on Eesti Õliühingu liikmetega käidud ka tolliameti peadirektori Aivar Rehe jutul. ?Põhimõtteliselt kiidame me kontrolli heaks,? rääkis Talmar. ?Aga asjaajamise ajal autod seisavad.?

Ka ASi Oiliken juhatuse esimees Indrek Suits nimetas probleemina müügiloa saamisele kuluvat aega. ?Teeme tollile avalduse. Toll saadab selle inspektuuri, kus ostja asub. Seal võetakse temaga ühendust, tihti otsib ostja ka ise tolliga kontakti. Kui ostja sobib eriotstarbelise diislikütuse ostjaks, tuleb teade sama teed pidi tagasi,? kirjeldas ta protsessi.

ASi Alexela Oil juhatuse liige Juhan Parmas ütles, et kliendid on rahutud, kui neile tonni sinise kütuse ostmisel nii palju tüli tehakse. ?Lihtsam oleks ju, kui esitaksime tollile ostjate nimekirja ja koormate sihtkohad,? sõnas ta.

Tolliamet ei varja, et lauskontroll on müüjatele esialgu mõningaid ebameeldivusi valmistanud, samas ei osatud ette näha kontrolli mahtu: importöörile järgneb müügiahelas üks hulgimüüja, siis teine, sellele omakorda kaks müüjat, kes müüvad kütuse omakorda paarikümnele ostjale.

Pau sõnul on liigsest bürokraatiast vabanemiseks kaks lahendust. ?Esiteks sõlmime info operatiivse vahetamise eesmärgil järgmise aasta teises kvartalis kütuse lõpp-tarbijatega lepingud andmete elektrooniliseks vahetamiseks, teiseks oleme selle aja peale saanud piisava ülevaate kütuseturul toimuva kohta ning sajaprotsendiline kütuse järelevalve alla võtmise vajadus langeb ära. Riskianalüüsile tuginedes tuleb kontroll pisteline,? teatas ta.