Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgatõus jääb napiks

    Neil, kel rahakott päris tühi, on lohutav uskuda Ühispanga analüütikut Sven Kunsingut, kes ennustab, et nominaalpalk kasvab keskmiselt sama palju kui nominaalne SKT. ?Hetkel on meie hinnang järgmise aasta keskmisele palgakasvule ca 9, mis jääb mõnevõrra alla käesoleva aasta näitajale,? lausus ta.
    Ka Sampo Panga analüütik Anne Karik-Uustalu ennustab järgmise aasta palgakasvuks 9?10. ?Majanduse 5?5,5 reaalkasvu juures tuleb nominaalse keskmise brutopalga kasv ilmselt sarnane selle aasta kasvunumbriga,? sõnas ta.
    Riigieelarve numbrid lubavad 5,1protsendist palgatõusu, seda juhul, kui asutuste koosseisud ei kasva.
    Samal ajal on riigiteenistujate palgatasemed ja palgaraha kasv vägagi erinevad. Näiteks Riigikogu töötasu kasvab riigieelarve töötasuvahendite tabeli andmetel 33, kultuuriministeeriumi valitsemisalas aga väheneb 1,6 võrra.
    Suurt palgatõusu ei luba ka eraettevõtted, piirdudes oma ennustustes keskmiselt 5protsendilise kasvuga. Needki, kes rohkem lubavad, seovad lubaduse majandusnäitajatega.
    Karik-Uustalu sõnul on keskmise palga kasv sektoriti väga erinev, sõltudes konkurentsist ja tööjõu pakkumise ning nõudluse vahekorrast. Teeninduse palgakasv on tema hinnangul mõnevõrra kiirem kasvust tööstuses, kuna viimane on avatud väliskonkurentsile ning on korrelatsioonis tootlikkusega. ?Samas on töötlevas tööstuses üleüldine trend toota üha rohkem üha vähema arvu töötajatega,? rääkis Karik-Uustalu. ?Viimane võib tähendada palgakasvu jätkumist sarnases tempos ning töötajate arvu samaks jäämist või vähenemist.?
    Tänavu kolmandas kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajate keskmine brutopalk kuus 5853 krooni, olles eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 10,4 kõrgem.
    Kõige kõrgem brutokuupalk oli finantsvahenduses ? 2,1 korda kõrgem keskmisest kuupalgast.
    Kõige madalam palk oli kalanduses ja tunnipalk hotellide ja restoranide tegevusalal ? vastavalt 53,8 keskmisest kuupalgast ning 56,7 tunnipalgast.
    Keskmine palk langes 2001. aasta sama perioodiga võrreldes kõige enam kalanduse tegevusalal vastavalt 7,9, tõusis aga kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses, 27,2.
    Maris Lauri
    Hansapank Marketsi analüütik
    Ettevõtjad lähtuvad palkade planeerimisel konkurentsist ja tuludest. Erinevates valdkondades mõjutavad need tegurid kahtlematult tegelikke palgaarenguid erinevalt.
    Suuremad tootmisettevõtted prognoosivad sageli üldist palgatõusu, kuna tööliste palgad tõusevad peaaegu paratamatult. Teguriteks on siin palgamiinimumi tõus, tootlikkuse kasv ja mainitud palgalepped. Viimastes on sageli lähtutud inflatsioonist ning üldistest turuootustest. Kahtlematult kuulub Baltika sellesse ettevõtjate gruppi.
    Mitmekesise töötajaskonnaga ettevõtetes-asutustes üldiselt massilisi palgatõuse ei plaanita ? lähtutakse individuaalsest panusest ning turu olukorrast. Olukorras, kus sektoris kiireid arenguid ette ei ole näha, üldjuhul ka palgatõusu ei plaanita. Aga see ei tähenda, et palgad üldse ei tõuse. Võib tekkida vajadus tõsta üksikute töötajate palkasid, olukord turul võib muutuda jne.
    Kuna EMT ei näe sektoris olulist paranemist ning tegemist on domineeriva ettevõttega, siis on ka loomulik, et üldist palgatõusu ei plaanita. Seevastu AVISe tegevust mõjutab ilmselt oluliselt asjaolu, et oodatakse küllaltki kiiret arengut ning tihedat konkurentsi.
    Teatud juhtudel võidakse palkasid tõsta ka n-ö seltsimehelikult. Sellised ettevõtted tõstavad palku vastavalt keskmise palga või hinnataseme tõusule. Selline käitumine on tõenäolisem ettevõtetes, kus on suhteliselt vähe töötajaid ning ülemuse (palga määraja) ja alluvate omavaheline suhtlemine on aktiivne, ületades tööalaseid piire.
    Tööturuameti töötajate madalad palgad on viinud selleni, et ameti töötajate hulgas on ka toimetulekutoetuse saajaid.
    ?Toimetulekutoetust sai Tallinnas viis-kuus inimest,? ütles ameti peadirektor Mati Ilisson. ?Meie töötajate keskmine palk on ametite seas viimane.?
    Eelmisel aastal oli tööturuametis keskmine palk 4225 krooni, konsultantide-klienditeenindajate palgatase on sellest veel tuhatkond krooni madalam. ?Raske on sel juhul nõuda kompetentsust, viisakust, ka probleemse kliendiga tegelemise oskust,? rääkis Ilisson. ?Samas nõuan ma oma alluvatelt ikkagi, et klient lahkuks positiivse tundega, saaks abi.?
    Ka erinevate ametite palgaerinevusi pidas Ilisson liiga suureks. ?Samas pole keegi ilmselt lähtunud sellest, et mõnda ametit peaks järgi upitama,? sõnas ta. ?Kui palk tõuseb kolm protsenti, siis kõigil, kui jääb nulli, siis ka kõigil.?
    Ilissonile praegu kättesaadavate andmete kohaselt ei tõuse tööturuametis palk ka järgmisel aastal. ?Aktiivsemad töötajad kipuvad ära minema, ka praegu on üks meie töötaja saanud erafirmast pakkumise, kus ka katseajal on palk suurem kui siin,? lausus ta. Samas väitis peadirektor, et mitte kõik töötajad ei vaata esimesena palganumbreid. ?Paljud on oma ala fanaatikud,? rääkis ta. ?Ka minu jaoks on töö siin väljakutse, tahan viia ameti euroopalikule tasemele.?
    Tervisekaitseinspektsioon ei suuda tööjõuturul võrdväärsena konkureerida, väidab inspektsiooni peadirektori asetäitja kt Üllar Kaljumäe.
    ?Erafirmad palkavad järjest rohkem toiduhügieeni asjatundjaid, vaadates seejuures tervisekaitseinspektsiooni poole, kuna siin on oma ala parimad asjatundjad,? rääkis Kaljumäe. ?See on sundinud meid oma motivatsioonisüsteemi oluliselt arendama, et mitte piirduda vaid palga maksmisega.?
    2001. aasta keskmise palga järgi on tervisekaitseinspektsioon riigiasutuste hulgas üks viimaseid. ?Päris nn punase laterna osast oleme siiski pääsenud, kuna oleme paar viimast aastat majanduslikult tõhusamalt toiminud ja selle arvel tasapisi palku tõstnud,? rääkis Kaljumäe, kelle sõnul on sisemised võimalused siiski on ammendumas. ?2003. aasta palgafond on sama mis tänavu, seega saaksime palku tõsta vaid koondamiste arvel.?
    Kaljumäe sõnul on riiklik palgakorralduse süsteem põhjendamatult jäik, võrdsustades väga hea töötaja lihtsalt hea töötajaga.
    Lennuameti peadirektori Toomas Petersoni hinnangul võiks Eesti paremini tasustatava ameti töötajate palk kõrgem olla.
    ?Tegeleme lendurite kontrollimisega ja põhimõtteliselt peaks kontrollija palk kontrollitava palgaga võrreldav olema,? lausus Peterson. ?Praegu see aga meie inspektorite ja vaneminspektorite puhul nii ei ole, kontrollitavate palk on kaks kuni neli korda kõrgem.? Probleeme valmistab ka tõsiasi, et lennundusala tööjõuturg on Eestis küllalt ahas.
    Siiski tõdes Peterson, et Eesti tingimusi arvestades tuleb palgaga rahul olla, pidades 26 töötajaga lennuameti suhteliselt kõrge keskmise palga põhjuseks seda, et töötajaskonna enamuse moodustavad kõrgemal palgaastmestikul olevad inspektorid, abiteenused ostetakse sisse.
    Tolliameti peadirektori Aivar Rehe sõnul ei ole võimalik tagada tollilt nõutavat haldussuutlikkust töötajaid vähe stimuleeriva palgaga. ?Saame üheks Euroopa Liidu maksuhalduriks ja idapiiri kaitsjaks,? ütles ta. ?Kohustused kasvavad ning töö tuleb oluliselt ümber profileerida.?
    Kui eelmisel aastal oli tolliameti teenistujate keskmine palk 6590 ja tänavu üheksa kuuga 7100 krooni, siis järgmise aasta ootus on 7920 krooni.
    Rehe sõnul muutuvad lisaks palganumbritele uuel aastal selgemaks palga komponendid ja sisu. ?Palk seotakse otseselt ametikoha väärtusega ja töötaja individuaalsete töötulemustega,? lausus ta.
    Lisaks üldisele palgasüsteemi korrastamisele on tollis jõustunud tulemuspalga maksmine ning ergutused salakauba avastamise eest.
    Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Andres Trinki sõnul ollakse organisatsioonina oma palgatasemega rahul. Inspektsiooni spetsialistide ja assistentide keskmine palk on suurusjärgus 13 000, osakonnajuhatajate keskmine palk 24 000 krooni.
    Trinki sõnul on tähtis töötingimuste konkurentsivõimelisus järelevalvatava sektoriga, praegu jääb finantsinspektsiooni palgatase finantssektori vastavate ametikohtade palgatasemele ca 15 alla. ?Samuti tuleb silmas pidada, et finantsinspektsiooni töötajatele kehtivad ranged piirangud seoses konfidentsiaalsusnõuetega, samuti suhetes järelevalve subjektide, finantsteenuseid pakkuvate ettevõtetega,? lausus ta.
    Finantsinspektsioon ei saa raha riigieelarvest, teda rahastatakse seaduse kohaselt finantsjärelevalve subjektide endi poolt.
    AVISe litsentsi Eestis omava OÜ Ideal tegevdirektori Mati Annuse sõnul hoiab sektori keskmisest ca 30 kõrgemat palgataset.
    ?Teiste sama sektori ettevõtete palgatasemest sõltume võrdlemisi palju, sest autorendi asjatundjaid Eestis eriti saada ei ole,? sõnas Annus. Spetsialistid teenisid firmas eelmisel aastal keskmisel 9300, tänavu 11 000 krooni kuus, keskastme juhid vastavalt 16 400 ja 19 700 krooni kuus.
    Järgmise aasta palgatõusuks ennustab Annus 15. ?Kuid see tuleb ainult juhul, kui samavõrra paranevad majandustulemused,? lausus ta.
    Lisaks palgale motiveeritakse töötajaid juunis makstava aastapreemiaga eelmise aasta kasumi põhjal. Firmas töötab 24 inimest.
    Baltika Grupi personali- ja haldusteenistuse juhi Madis Läntsi andmetel on firmas järgmise aasta põhitöötasu keskmiseks kasvuks planeeritud 5.
    ?Keskmist palka mõjutavad eelkõige palgakokkulepped, mis on fikseeritud kollektiivlepingus,? sõnas Länts.
    Tänavu 10 kuuga on palk Baltikas kasvanud 4,1, grupiti on kasv olnud erinev. ?Oma sektoris oleme suutnud jääda palgaliidriks,? sõnas Länts. Lisaks palgale kasutatakse Baltikas ka töö tulemustest sõltuvat preemiat.
    Viimasel aastal laienenud Baltika Grupis töötab Eestis 1445 ja väljaspool Eestit 240 inimest.
    AS Vivacolor turundusjuht Jaana Pärn ennustab järgmiseks aastaks ettevõttes 5protsendist palgatõusu.
    ?Ettevõte on oma eesmärke täitnud,? põhjendas Pärn oodatavat palgakasvu. ?Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes on värvitoodete müük kasvanud 11 ja kasum 21.?
    Lisaks kohalikule müügile on sel aastal suurenenud jõudsalt ka eksport Lätti (9) ja Leetu (6). ?Aasta lõpuks prognoosib AS Vivacolor müügikäibeks 165 miljonit krooni ja kasumiks 17 miljonit.?
    Eelmisel aastal tõusus Vivacoloris palk 6. Ettevõttes on 63 töötajat, eelmise aastaga võrreldes on 5 töötajat vähem ? hooldusosakonnast loodi eraldi ettevõte.
    EMT avalike suhete juhi Kaja Pino sõnul ei tule EMTs järgmisel aastal üldist palgatõusu.
    ?Kuna telekomisektorile kujuneb järgmine aasta kindlasti pingeliseks, siis ei plaani me järgmiseks aastaks ei üldist palgakasvu ega ka töötajate arvu olulist suurenemist,? lausus Pino. EMTs on praegu ca 300 töötajat ja see arv on eelmise aastaga võrreldes paarikümne inimese võrra kasvanud.
    Konkreetseid palganumbreid EMT ei avalikusta, Pino sõnul on palgad aga positsioneeritud selliselt, et tööjõuturult leitaks endale professionaale ning suudetaks neid ka hoida. ?Meie palgatase sõltub teiste sama sektori ettevõtete palgatasemest, jälgime ka tööperekondade (IT, turundus) üldist palgataset,? sõnas Pino.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Facebooki, TikToki ja Twitterit Eestis esindav firma hüppab pea 200miljonilise käibeni
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.

Olulisemad lood

Novembris inflatsioon aeglustus Euroalas aeglustus inflatsioon 10 protsendile
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.