Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lahendus: madalam tulumaks

    Lahendus on tulumaksu alandamine seniselt 26 protsendilt 20 protsendile või isegi 13 protsendile, nagu soovitab Aadu Luukas, ütles Tartu linnapea, Reformierakonna üks juhte Andrus Ansip eile Tallinnas SAS Radissoni hotellis toimunud majandusfoorumil, kus oli kohal paarsada Eesti ettevõtete tippjuhti.
    Ansipiga sama juttu räägivad ettevõtjate väljatöötatud seisukohad riigi ja majanduse arengu kohta, mis valmisid 1999. aastal enne toonaseid Riigikogu valimisi ja mis on uuendatud eelolevateks valimisteks. Seisukohtadega on ühinenud kõik suuremad ettevõtlusorganisatsioonid, suurettevõtjad, tööandjad, kaubanduskoda ja väike-ettevõtjad.
    Ettevõtjate seisukoha järgi peab ettevõtte investeeringute tulumaksusoodustus püsima ja eraisiku tulumaks langema enne Euroopa Liiduga liitumist 13 protsendile 26 asemel.
    Ettevõtjate huve esindava Suureettevõtjate Assotsiatsiooni tegevjuht Jaak Saarniit ütles, et seisukohad on erakondadele laiali saadetud ja tagasiside juba olemas. Selle järgi on tõsisemad vaidluskohad maksusüsteem, haldusreform ning regionaalpoliitika, mis hõlmab maaelu ja põllumajandust. ?Meil tuleb Edgari ja Reiljaniga vaielda,? ütles Saarniit, viidates eri seisukohtadele Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga ja Villu Reiljani juhitava Rahvaliiduga. Viimased kaks erakonda on kohalike valimiste tulemuste põhjal Eesti juhtivad erakonnad.
    Saarniit tunneb kõige rohkem muret Savisaare plaani suhtes hakata maksustama seniselt kõrgemalt neid, kes saavad palka üle 40 000 krooni. ?See ei löö Eesti 300 rikkamat inimest, vaid spetsialiste, Eesti arengu mootorit,? ütles Saarniit. Tema sõnul optimeerivad nn suured juba niigi oma tulusid läbi offshore-firmade, on end sisse seadnud Hispaanias ja elavad dividenditulust. Need, kellelt hakatakse suuremat maksu võtma, on riigiasutuste ja ettevõtete juhtivad spetsialistid, kes on seni kohusetundlikult maksu maksnud.
    Ettevõtjate seisukohad on aluseks nn rahvuslikule kokkuleppele, mida tutvustas majandusfoorumil avaettekande pidanud visionäär Aadu Luukas. Tema sõnul tegeleb Eesti arengu võtmeküsimustega presidendi akadeemiline nõukogu, mis tuleb taas kokku 20. detsembril.
    Luukas ütles, et rahvusliku kokkuleppe ideed on toetanud kõik Riigikogus esindatud erakonnad, lisaks ka Res Publica. Luukas ütles, et on ideaalne, kui kevadel valitav Riigikogu võtab vastu strateegilise eelarve 3+1 aastaks, mida võib tinglikult nimetada kokkuleppeks. ?Paljudele poliitikutele on see mentaalselt raske,? ennustas Luukas.
    Erinevalt Saarniidust, Ansipist ja Luukasest polnud maksude alandamine probleemiks foorumi paneeldiskussioonis osalenud Keskerakonna ja Rahvaliidu poliitikute jaoks. Ometi on just Keskerakonna ja Rahvaliidu valijad need, kes võidavad maksude vähendamisest, kuna see võimaldab luua töökohti ja vähendada tööpuudust, mis vaevab vaesemat osa elanikkonnast.
    Rahvaliidu esimees Villu Reiljan näeb lahendust laenuvõtmises 3 miljardit krooni aastas, mis tähendab elamist järgmiste põlvkondade arvel. Keskerakonda esindanud Heido Vitsuri käsitluse kohaselt on madala maksu aeg möödas, lähtudes mõttest, et ühtlaselt madal maks suurendab ebavõrdsust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Euroopa Liit kehtestas viimaks Vene naftale hinna ülempiiri Uuendatud: USA kehtestab sama ülempiiri
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.

Olulisemad lood

Euroopa Komisjon pakub Vene nafta hinnalaeks 60 dollarit
Euroopa Komijson tegi liikmesriikidele ettepaneku kehtestada Vene toornaftale hinnalagi 60 dollarit barrelilt, teatas Wall Street Journal.
Euroopa Komijson tegi liikmesriikidele ettepaneku kehtestada Vene toornaftale hinnalagi 60 dollarit barrelilt, teatas Wall Street Journal.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.