Lahendus: madalam tulumaks

Lahendus on tulumaksu alandamine seniselt 26 protsendilt 20 protsendile või isegi 13 protsendile, nagu soovitab Aadu Luukas, ütles Tartu linnapea, Reformierakonna üks juhte Andrus Ansip eile Tallinnas SAS Radissoni hotellis toimunud majandusfoorumil, kus oli kohal paarsada Eesti ettevõtete tippjuhti.

Ansipiga sama juttu räägivad ettevõtjate väljatöötatud seisukohad riigi ja majanduse arengu kohta, mis valmisid 1999. aastal enne toonaseid Riigikogu valimisi ja mis on uuendatud eelolevateks valimisteks. Seisukohtadega on ühinenud kõik suuremad ettevõtlusorganisatsioonid, suurettevõtjad, tööandjad, kaubanduskoda ja väike-ettevõtjad.

Ettevõtjate seisukoha järgi peab ettevõtte investeeringute tulumaksusoodustus püsima ja eraisiku tulumaks langema enne Euroopa Liiduga liitumist 13 protsendile 26 asemel.

Ettevõtjate huve esindava Suureettevõtjate Assotsiatsiooni tegevjuht Jaak Saarniit ütles, et seisukohad on erakondadele laiali saadetud ja tagasiside juba olemas. Selle järgi on tõsisemad vaidluskohad maksusüsteem, haldusreform ning regionaalpoliitika, mis hõlmab maaelu ja põllumajandust. ?Meil tuleb Edgari ja Reiljaniga vaielda,? ütles Saarniit, viidates eri seisukohtadele Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga ja Villu Reiljani juhitava Rahvaliiduga. Viimased kaks erakonda on kohalike valimiste tulemuste põhjal Eesti juhtivad erakonnad.

Saarniit tunneb kõige rohkem muret Savisaare plaani suhtes hakata maksustama seniselt kõrgemalt neid, kes saavad palka üle 40 000 krooni. ?See ei löö Eesti 300 rikkamat inimest, vaid spetsialiste, Eesti arengu mootorit,? ütles Saarniit. Tema sõnul optimeerivad nn suured juba niigi oma tulusid läbi offshore-firmade, on end sisse seadnud Hispaanias ja elavad dividenditulust. Need, kellelt hakatakse suuremat maksu võtma, on riigiasutuste ja ettevõtete juhtivad spetsialistid, kes on seni kohusetundlikult maksu maksnud.

Ettevõtjate seisukohad on aluseks nn rahvuslikule kokkuleppele, mida tutvustas majandusfoorumil avaettekande pidanud visionäär Aadu Luukas. Tema sõnul tegeleb Eesti arengu võtmeküsimustega presidendi akadeemiline nõukogu, mis tuleb taas kokku 20. detsembril.

Luukas ütles, et rahvusliku kokkuleppe ideed on toetanud kõik Riigikogus esindatud erakonnad, lisaks ka Res Publica. Luukas ütles, et on ideaalne, kui kevadel valitav Riigikogu võtab vastu strateegilise eelarve 3+1 aastaks, mida võib tinglikult nimetada kokkuleppeks. ?Paljudele poliitikutele on see mentaalselt raske,? ennustas Luukas.

Erinevalt Saarniidust, Ansipist ja Luukasest polnud maksude alandamine probleemiks foorumi paneeldiskussioonis osalenud Keskerakonna ja Rahvaliidu poliitikute jaoks. Ometi on just Keskerakonna ja Rahvaliidu valijad need, kes võidavad maksude vähendamisest, kuna see võimaldab luua töökohti ja vähendada tööpuudust, mis vaevab vaesemat osa elanikkonnast.

Rahvaliidu esimees Villu Reiljan näeb lahendust laenuvõtmises 3 miljardit krooni aastas, mis tähendab elamist järgmiste põlvkondade arvel. Keskerakonda esindanud Heido Vitsuri käsitluse kohaselt on madala maksu aeg möödas, lähtudes mõttest, et ühtlaselt madal maks suurendab ebavõrdsust.