• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Luik müüs Age Comi maha

    ?See vastab tõele,? kommenteeris Luige osaluse müüki OÜ Age Com juht Kalev Raidjõe. Tema sõnul toimus müük sel aastal, rohkem ta kommenteerida ei soovinud. Kinnitamata andmetel toimus müük sügisel. Pärast seda kustus Luige nimi Age Comi nõukogu liikmete nimekirjast.
    Luik ise osaluse müüki kommenteerida ei soovinud. Varem on Luik rääkinud, kuidas Age on suurim reklaamifirma Baltimaades, haarab uusi turge Ukrainas ja Valgevenes ning ettevõtte käive ulatub 300?400 miljoni kroonini aastas. Kui vaadata Age grupi Eesti ettevõtete möödunud aasta tulemusi, siis ulatus käive paarisaja ja kasum paarikümne miljoni kroonini.
    Enne Luike müüsid osaluse Age Comis maha firma asutajad Rain Eisler ja Aimar Jugaste. Uuteks omanikeks said lätlased Rauls Viktorovs ja Andris Blaka ning leedukas Vytautas Barauskas. Väiksemad osalused on firma Eesti esinduste juhtidel Kalev Raidjõel ja Peep Pihotalol. Lisaks on omanike seas kaks eraisikut Lätist ja kaks Eestist, kokku on üheksa osanikku.
    Raidjõe ei soovinud osaluse müüki detailsemalt kommenteerida. Ta ütles vaid, et Luigele kuulus veidi üle kolmandiku firmast. Tehingu hinda ei soovinud ta avalikustada.
    Turul leviva info kohaselt sai Luik tagasihoidliku hinna, kuna ostjaks polnud suur Skandinaavia kompanii, vaid Läti eraisikud. Seetõttu spekuleeritakse, et hind võiks küündida 30 miljoni kroonini.
    Age Comi grupiga Eestis konkureeriva agentuuri OÜ Mediapool osanik Marek Reinaas ütles, reklaamifirmade puhul võetakse hindamisel aluseks kahe eelneva ja kolme järgneva aasta prognoositav kasum. Heade firmade puhul võib aluseks võtta seitsme aasta kasumi.
    Kui pidada Age Comi väga heaks firmaks, võib selle hinnaks määrata 100 miljonit, Luik sai selle arvestuse järgi oma kolmandiku eest 30 miljonit. See raha läks tõenäoliselt 50 Ekspress Grupi osaluse tagasiostmiseks Rootsi Bonnieri grupilt. Luik maksis Bonnierile kinnitamata andmetel osaluse eest ligi 100 miljonit, olles sama osaluse müünud kolm aastat varem mõnevõrra kallimalt.
    Lisaks osalusele ajakirjanduses kavandab Luik uue 220 miljonit krooni maksva trükikoja rajamist. Ekspress Grupi juhi Viktor Mahhovi sõnul on trükikojast detailsemalt veel vara rääkida, selge pole veel ka asukoht. Mahhovi sõnul käib praegu asukoha otsimine, krundi ostab Ekspress Grupp oma raha eest. Hoone rajamiseks ja sisseseade muretsemiseks võetakse laenu.
    Luigele alles jäänud firmade hulgas on pärl Eesti Ekspressi Kirjastus, mis toodab aastas stabiilselt ligi 9 miljonit kasumit. Eesti Päevaleht, millest Luigele kuulub pool, on jätkuvalt kahjumis. Samuti oli möödunud aastal kahjumis trükikoda Printall. Norra Scibstediga jagatavatest Ajakirjade Kirjastusest ja SL Õhtulehest tuleb aastas kokku Luigele veidi üle kümne miljoni krooni omanikutulu.
    Viimase aasta jooksul on turul liikunud jutud, et Luik kavandab osaluste müüki Eesti Päevalehes, Ajakirjade Kirjastuses ja SL Õhtulehes, ent Luik on spekulatsioonid ümber lükanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.