• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensioniraha toetab Eesti aktsiaturgu

    Aktsiatesse kuni 50% fondide varast investeerida lubanud fondidest on ainsana seda algusest peale järginud Seesami Kasvu pensionifond. Teised fondid on aktsiatesse paigutanud alla kolmandiku varadest ning suurem osa investeeringutest on lisandunud viimase kuuga. Eesti turul on raha liikunud põhiliselt Hansapanga, Eesti Telekomi ja Norma aktsiatesse.
    ?Raha tuleb tempokalt juurde ning aasta lõpuks viime aktsiate osakaalu portfellis optimaalsele tasemele,? lausus Hansapanga investeerimisfondide portfellihaldur Paavo Põld. Oktoobri lõpus oli pensionifondidest suurim, ligi 25 mln kroonise mahuga K3 aktsiatesse suunanud vaid 9% varadest. Praegu on fondi varadest aktsiatesse paigutatud 27 protsenti.
    ?Aasta lõpuks tahaksime enam-vähem lubatud aktsiate osakaalu saavutada,? lausus Ergo Varahalduse pensionifonde haldav Aadu Oja. Oktoobris oli Ergo Tuleviku fond kahte indeksifondi paigutanud 10% varadest ning Trigoni hallatavasse Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtetesse investeerivasse fondi ligi 5% varadest. Sarnane on seis ka praegu.
    Ühispank Asset Managementi fondihaldur Vahur Madisson, kes novembri lõpuks oli Progressiivse pensionifondi varadest aktsiatesse paigutanud 25,5%, tõdes, et aasta lõpuks tõuseb aktsiate osakaal ehk 30%ni, kuid kõik sõltub turgude väljavaadetest.
    Sampo Varahalduse fondijuht Alo Kullamaa lausus, et fondi eesmärgiks on pikaajaliselt inflatsiooni ületav tootlus, mitte iga hinna eest aktsiatesse investeerimine.
    Järgmise aasta lõpuks prognoositakse pensionifondide mahuks miljard krooni. Äripäeva analüütiku Raivo Sormuneni sõnul peaks pensionifondide varadest järgmisel aastal Tallinna börsile lisanduma 0,5 miljonit krooni päevas.
    ?Järgmisel ja ülejärgmisel aastal ei usu, et pensionifondidel Tallinna börsi aktsiahindadele väga suurt mõju on, ? lausus Madisson. Tema sõnul annavad küll uued summad osa käibest, kuid pigem on mõju psühholoogiline, kui tegelikule fondide nõudlusele tuginev.
    Madissoni sõnul teeb fondijuhte Eesti turu suhtes ettevaatlikuks ka aktsiate viimase aja hinnatõus, mis on ettevõtted muutnud kalliks ning lähemas perspektiivis edasise hinnatõusu küsitavaks.
    Suprema juhatuse liikme Sten Sumbergi sõnul on pensionifondidel turul toetav mõju, mis vähendab aktsiahindade kukkumisvõimalusi, kuid ta ei julge väita, et penisonifondid koduturul ilmtingimata hinnaralli põhjustaksid.
    LHV partner Robert Kitt lausus, et mudeli järgi suunatakse LHV Aktsiapensionifondi mahust Eesti ja Baltimaade turule 5% ning tõenäoliselt liigub see Hansapanga aktsiasse. ?Ma usun, et kui fondide mõjul aktsiahinnad liiguvad 20% üles, oleks see juba oluline mõju,? lisas ta.
    Oja kinnitusel toob pensionireform turule sügavust ja likviidsust ning sellega uutele ettevõtetele motivatsiooni börsil noteerimiseks. ?Ma usun, et kui turg oleks likviidne, ei oleks Sylvesteri omanikud aktsiaid StoraEnsole müünud,? lausus Oja.
    Kitt märkis, et pensionireform võib Tallinna Börsi kui institutsiooni taas ellu äratada ning uutel ettevõtetel on sealt võimalik emissioonidega lisaraha kaasata.
    Väikeinvestori jaoks muudavad pensionifondide suured rahapaigutused aga kodubörsile investeerimise riskantsemaks. ?Väikeinvestor on pensionifondidega nagu suurte kivide vahel: kui ei õnnestu läbi lipsata, võivad need su laiaks litsuda,? lausus Kitt.
    Penisonifondi investorid ei peaks muretsema, kui aktsiaturud langevad, sest siis saadakse fondi paigutatud summa eest rohkem aktsiaid, mis juhul, kui aktsiahinnad tõusma hakkavad, tasub end igati ära.
    ?Mulle meeldiks, kui aktsiahinnad jääksid madalaks või langeksid veel 2?3 aasta jooksul,? lausus Aadu Oja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Nasdaq suutis ainukesene napis plussis sulguda
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.