Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Inimeste informeeritus loob turvalisuse

    Kas on ülearune mainida, et mitte just kõik need mõtted äärmisse optimismi ei kaldunud? Kõneks tuli iseenesest tühine sündmus: tema auto kallal olid käinud valulises puberteedieas nagad. Tehtud kahju polnudki suur ? veidi oli retsitud bensiinipaagi kallal miski kanistritäie väljapumpamiseks. Mis oli kahjukannataja loomulik reaktsioon? Arvatavasti lugeja ei üllatu, et abi politseilt ning üldse õiguskaitselt ei loodetud; positiivne programm aga tähendas inimesi, kes antud teismeliste nö kasvatuslikud puudujäägid mõne tuhande krooni eest likvideerivad.
    Ausalt öeldes polnud see esimene kord soliidseilt äriinimestelt sarnast tüüpi arutlusi kuulata ja küllap on vastavaid võimalusi paljudki Äripäeva lugejad vaaginud. Miks näib lahendus nii loogilisena, kuidas kipub ununema võimalus toetuda oma raskelt kätte võidetud riigi vastavaile süsteemidele?
    Halvimas seisus on igal juhul naakman, kes omasuguste hulgas ?vägitegudega? tähelepanu soovib tõmmata. Poolkogemata võetud roll kaldub kinnistuma, peagi võivad kohal olla ?head inimesed?, kelle skeemidesse läheb vaja naiivseid ettureid. Väga pikalt aega tema mõistusele toomiseks pole.
    Loodusteaduslikust taustast tingituna tahaks tuua siin võrdluse loomapsühholoogiast Vaevalt, et keegi kahtleb kodustatud loomade soovis olla ?head? kambaliikmed ja kui nad koerust teevad, siis tuleb see olukordade mittemõistmisest. Lapsed on paljus nagu loomad, ka nende juures on küsimus olukordade adekvaatses hindamises, vägivaldne dressuur pole selleks aga sugugi tõhus vahend. Lapsearuga täiskasvanule on kindlasti võimalik teadvustada, et vastutustundeline käitumine on olulisem kambabravuurist. Vasikaaru ei märka, kui lollustega omale häda kaela.
    Lihtne toimunu mõtestamine vestluse teel võib tüüpilisel juhul olla piisav, kui selleks õiged raamid valida (aga karjas, teadagi, lollus tiheneb). Üritada igal juhul tasub. Samasse rubriiki kuulub fakt, et odavaim viis korrarikkumistega võitlemiseks on tänavavalgustuse kordaseadmine. Vältimaks pättusi maja ees seisva auto kallal tulevikus, on tõenäoliselt piisavaks meetmeks majaesise korralik valgustamine. Madalal korrusel tuleks sellist tuld veel täiendavalt ehk ka traatvõrguga kaitsta.
    Kui kodu ümbruses jääb valgustuse parandamisest väheks, tasub järgmise sammuna kaaluda videovalvet, mis ju teab mis kallis lõbu ei ole, korteriühistu eelarvet see küll uppi ei löö. Tulemus: lisaks rahulikumale ümbrusele kinnisvara hinnatõus, seesuguse investeeringu rentaablus on kõrge. Turvakaamerad ning muu ?tehnika ei pea muide tähendama nende andmist sedalaadi teenust pakkuva firma kontrolli alla. Mida laiem on juurdepääs nii saadavale infole, seda kainestavamalt selle olemasolu mõjub. Põhimõtteliselt - palgasõduril on alati omad piirangud, ainult neil pole püsida suutnud ükski ühiskond. Turvaspetside tegevust peab samuti mõtestama avalikkus, muidu võib see lähtuma hakata tsunftihuvidest ning seegi on ohtlik. (Taas vihje Parkinsoni seadusele.)
    Miks on lugu selline, et inimestel, kes praktiliselt asju ajavad, politseilt abi küsimine sarnastel juhtudel alles peale muude siin mainitud võimaluste kaalumist pähe tuleb? Esimese hooga läheb kivirahe loomulikult mundrimeeste kapsaaeda (nende elukutse lahutamatu osa demokraatlikus riigis vist ongi muuseas patuoina amet). Ent kui tollel kapsapeenral lõpuks enam muud, kui kivivaret näha pole, tasub ehk otsese tümitamisega vahet pidada. Puude hulgast pole kerge näha metsa, ükski süsteem ei saa oma tegevust ise erapooletult hinnata. Kuni avalikkus ei jälgi sisuliselt ses süsteemis toimuvat, kaldub seegi (nagu iga hierarhiline süsteem) paisuma oma paisumist; alluma siin juba korduvalt mainitud iseendale tööd loomise seadustele. See aga on oma olemuselt ohtlikum, kui lubatavuse piire testivad teismelised, neile nahatäit organiseerivad ettevõtjad või ka turvaprofid, kes tänaval toimuva üle ehk liialt tugeva kontrolli saavutada püüavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Powell: intressitõstmise tempo aeglustamine on võimalik, kuid võitlus inflatsiooniga pole läbi
USA Föderaalreservi juht Jerome Powell ütles kolmapäeval peetud kõnes, et Föderaalresesrv võib intresside tõstmise tempot tagasi tõmmata juba detsembris, Samal ajal hoiatas Powell, et võitlus inflatsiooniga pole veel lõppenud ning keegi veel ei tea, kui kõrgele intressimäärad peavad lõpuks tõusma ning kui kaua seal püsima, vahendas Reuters.
USA Föderaalreservi juht Jerome Powell ütles kolmapäeval peetud kõnes, et Föderaalresesrv võib intresside tõstmise tempot tagasi tõmmata juba detsembris, Samal ajal hoiatas Powell, et võitlus inflatsiooniga pole veel lõppenud ning keegi veel ei tea, kui kõrgele intressimäärad peavad lõpuks tõusma ning kui kaua seal püsima, vahendas Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.