Euroliit kergitab Eesti aktsiate hindasid

?Kopenhaageni kohtumine tõstab Eesti kindlasti investorite huviorbiiti ning turg võib välisinvestorite toel tõusta veel 10?20,? lausus Ühispanga strateeg Aivo Kangus ?seda vaatamata sellele, et Euroopa Liiduga liitumine on juba praegustesse hindadesse sisse arvestatud?.

?Ühinemise mõju on aktsiaturule järk-järgult sisenenud, kuid suurem osa rahast on veel ootamas,? lausus Trigon Marketsi direktor Kristel Kivinurm.

Paljude investorite jaoks on Kopenhaageni otsus väga oluline. Paljud kindlustusfirmad ja pensionifondid, mis seni ei saanud raha Kesk-ja Ida-Euroopasse paigutada, võivad seda nüüd teha, rääkis Kivinurm. ?Ootame jätkuvat raha sissevoolu, seda eriti detsembrist märtsini,? lausus ta.

?Te olete ise ka pärast üllatunud, kui palju välisraha Euroopa Liiduga ühinemine aktsiaturule juurde tõi,? ütles East Captali fondijuht Peter Elam Håkansson. Tema sõnul on liitumiseks ettevalmistumise protsess käinud küll pikka aega, kuid enamus välisinvestoreid on Ida- ja Kesk-Euroopasse investeerimisel väga ettevaatlikud.

?Ma ei arva, et homme või ülehomme toimuks börsil järsult suur hüpe ülespoole, tõus on pidev protsess,? lisas Håkasson, kinnitades, et nende jaoks on Balti turg kõige huvitavam ja aktsiad on siin alahinnatud. Liitumisest lõikab tema sõnul tänu infrastruktuuri suurenevatele investeeringutele suurimat kasu ehitussektor ja meie börsifirmadest niisiis Merko Ehitus.

Esimese välisvahendajana Tallinna börsi liikmeks saamise taotluse esitanud Mandatum Stockbrokersi tegevdirektor Jaakko Niemelä kinnitas, et liitumise mõjutab positiivselt nii majandut kui ettevõtteid.

Tema sõnutsi võidavad liitumisest aktsiaturul eelkõige suured ettevõtted, mis on investoritele kõige atraktiivsemad. Hiljem leitakse üles ka väiksemad ettevõtted.

Niemelä lisas, et teisest piirkonnast rahapaigutajate jaks on oluline võrdlusmomendi olemasolu neile tuttavate ettevõtetega. Nii näiteks on neil hea mõista Eesti Telekomi, sest seda on koduste telekomidega hea võrrelda

Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe tõdes, et Euroopa Liiduga liitumisel võivad Balti riigid muutuda suureks ehitusplatsiks, kuhu investeerivad nii riiklikud, kui ka erastruktuurid. Sellest loodab kasu lõigata ka Harju Elekter.

Suprema juhatuse liikme Sten Sumbergi sõnutsi on turu põhilised mõjutajad EL ja pensionireform. ?Lühiajaliselt, järgneva kolme aasta jooksul saab Euroopa Liidu tähtsus olema suurem kui pensionireformil,? lisas ta. ?Laienemisega tekib seltskond, kellel on kohustus siinset turgu jälgima hakata ja kuigi suurest rahast tuleb siis vaid marginaalne osa, on ka see numbrites suur,? lausus Sumberg.

Sumberg märkis, et mõningal määral on liitumisega hindades juba arvestatud, kuid näiteks kinnisvaraturul on see mõju olnud oluliselt suurem.

Sampo Varahalduse fondijuhi Alo Kullamaa sõnul on Eesti aktsiate hindamisel ühine oluline faktor riskivaba intressimäär, mille 1 langus võib oluliselt tõsta ettevõtte väärtust. Kullamaa tõdes, et paljud Lääne analüütikud oma hindamismudeleid just selle määra langetamise osas ümber vaatamas. ?Tänastes aktsiahindades ei ole maksimaalselt kiire Rahaliitu astumine 1. mail 2006 päris kindlasti veel sees,? lausus Kullamaa. Rahaliitu astumine tähendaks aga tänaseks mitu protsenti madalamat riskivaba intressimäära.