Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sünnipäevakink iseendale ? presidendiga kohvile
See otsekui endiste aegade nostalgilise kajana toimunud vaibalekutsumine on samal päeval ilmunud Äripäeva artikli ?Rahvaliitlased jäid vassimisega vahele? tagajärg. Äripäeva esiküljel poseerib aga president Rüütel ja pealkiri teatab ?President valetas?.
Äripäeva toimetus valis Heidit Kaio artikliseeria erakondade rahastamisest, mille kõnekaim lüli oli eelpool nimetatud rahvaliitlaste vassimise lugu, aasta parimaks.
Kellelt tuleb erakondade raha? Kes tellib muusika? Kes teeb tegelikult Eesti riigi tulevikku puudutavad otsused? Need ja veel hulk küsimusi põimuvad olulisimas ? kas rahva valitud esindajaid saab usaldada?
Erakondade rahastamine ja selle seaduslik reguleerimine on olnud poliitikute käes nagu kuum kartul, mida keegi õieti koorida ei taha. Sest selles ebaausate võtetega mängus on kõik suuremad erakonnad ?käed? olnud. Rahvaliitlased tassisid parteikassasse aruande kohaselt kahe nädala jooksul 1000krooniste annetustena kokku 100 000 krooni sularahas, hiljem selgus, et erakonnale laekunud sularaha jaotati lihtsalt kuupäevade peale ära.
Reformierakonna 34 Pärnu piirkonna liiget annetasid aruande järgi erakonnale kõik kolm korda 999 krooni, mõned annetanud tunnistasid hiljem, et ei tea sellisest annetusest üldse midagi. Isamaaliit aga pressis Tallinna Sadamalt välja toetuse oma koolitusfirmale Pro Patria.
Keskerakond vassib aruandes liikmemaksudega, rääkimata kummalistest erakordselt suurtest eraisiku annetustest. Näiteks Liina Tõnisson suutis 1999. a annetada üle 100 000 krooni erakonnale ning lisaks tagastada 200 000 krooni eest pangalaenu, sellega oli ammendunud peaaegu kogu Tõnissoni ametlik sissetulek tol aastal.
Mõõdukad aga tunnistavad, et kogusid raha vahendajafirmasse, jättes sellisel moel rahaannetajad anonüümseks.
See vassinud erakondade ja juhtumite jada on tunduvalt pikem, kui siia artiklisse ära mahuks. Ja ehkki sügiseste valimiste rahastamisaruanded olid juba tuntav edasiminek rahastajate avalikustamise teel, sai rikkumiste jada jätku ? Rahvaliit otsustas, et seadus nende jaoks ei kehti ja erakonda rahastas mitu riiklikku toetust saanud ettevõtet; Res Publica tegi täiesti avalikult annetuste vastuvõtmiseks erakonna kõrvale firma; Keskerakonna tipptegijad aga jätkavad Rahvaliidu algatatud avalikkuse lollitamist, kirjeldades rahastamisaruandes, kuidas erakonna tipptegijad, sealhulgas Edgar ja Vilja Savisaar, käisid kolme nädala jooksul mitmeteistkümnel korral erakonnale 999 krooni sularaha annetamas.
Eestis ei ole institutsiooni, kes saaks erakondi rahastamisreeglite rikkumise eest karistada. Ehkki õiguskantsler Allar Jõks viitas juba kevadel sellele, et mitmed erakonnad on selgelt seadust rikkunud, ei saa prokuratuur enda sõnul menetlust algatada, sest selleks puudub seaduslik alus. Seadusi teevad aga ikka needsamad erakonnad. Tänu kevadisele Heiditi algatatud artikliseeriale jõudsid erakonnad detsembri alguseks kokkuleppele erakonnaseaduse muutmises.
Tehti ja vaieldi ja muudeti ?vihma käest räästa alla! Keskerakonna, Reformierakonna ja Rahvaliidu häälte toel muu hulgas sisuliselt legaliseeriti Rahvaliidu seaduserikkumised, lubades riigilt ja Euroopa Liidult toetusi saanud ettevõtjaid hakata erakondi rahastama. Seega pole kevadel alguse saanud Heidit Kaio artikliseeria sugugi veel lõppakordi kuulnud.
Ka siis püstitatud küsimus jääb endiseks: kas rahastajaid varjavaid, avalikkuse ees vassivaid ja valetavaid rahvasaadikuid ikka saab usaldada? Vastuse peab igaüks enda seest leidma.