Logistika mõisted 3. osa

väikesaadetiste kiirveod, millega koos teostatakse üldjuhul ka saadetiste kokku- ja laialivedu. Kullervedusid teostavad ettevõtted hoiavad enamasti kogu veoahela uksest ukseni oma kontrolli all. Viimastel aastatel on kullerveod väga kiiresti arenenud veoliik, kusjuures veomahtude kasv on toimunud peamiselt lennuvedude ekspedeerijate ja posti arvel.

ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada mingi logistiline toiming(ud) kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud.

laovaru, mille suurus on määratud lõppnõudluse poolt.

toote elutsükli viimases faasis tehtav tellimus, mis tehakse arvestusega, et tulevikus toodet enam tellida ei saa, kuna selle tootmine lõpetatakse. Lõpptellimus peab olema piisava suurusega, et rahuldada prognoositav nõudlus lähitulevikus.

protsess, mis hõlmab müügimahtu, laovarusid ja tarnitavaid kaubakoguseid. Uus, ladu täiendav tellimus genereeritakse infosüsteemi poolt automaatselt.

lasti/kauba transpordi saateleht, mida kasutatakse õhutranspordis.

kaubale logistilises ahelas täiendava väärtuse andmine, mis suurendab selle valmidusastet lõpptarbijale realiseerimiseks. Enamasti osutavad lisaväärtusteenuseid logistiliste teenuste pakkujad ? vedajad ja laopidajad. Levinumad lisaväärtusteenused on kaupade vedu, kaupade käsitlemine laos ja terminalis, pakendamine, sildistamine, müügikomplektide koostamine jne ? kliendi ootustele vastamine, ületades tavateenuse norme.

logistiliste lülide ühendus, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteerida ja teostada teatud hulk logistilisi toiminguid ehk funktsioone.

materjalivoogudele lisatud ja materjalivoogusid saatvad tegevused. Logistilisteks operatsioonideks ehk funktsioonideks on näiteks maha- ja pealelaadimine, ümberlaadimine, transport, ladustamine, sorteerimine, konsolideerimine, taarastamine, jaotamine, markeerimine, koostamine jne. Logistilised operatsioonid, mis on tihedalt seotud informatsiooni- ja rahavoogudega, on ka informatsiooni edastamine materjalivoogude liikumisest, arveldused tarnijate ja ostjatega, kauba kindlustamine, omanikuvahetus jne.

koosneb teatud hulgast lülidest, elementidest, mille vahel kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted. Süsteemi lüliks nimetatakse teatud majanduslikku või funktsionaalset objekti. Nendeks lülideks võivad olla erinevad ettevõtted: tootjad, tarnijad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad erinevatel tasemetel, vedajad, ekspedeerijad, pangad, IT-firmad jne.

laotehnoloogia, mille korral kasutatakse suhteliselt madalaid kaubaaluste laoriiuleid. Riiulite kõrgus on tavaliselt 6?8 m ja vahekoridoride laius 2,7? 3,5 m.

koormaruumis paikneva kauba ruumala ja koormaruumi ruumala suhe mahuühikutes, mida väljendatakse üldjuhul protsendina. Täiteaste näitab, kui suur osa veovahendi või veoühiku koormaruumist on täidetud kaubaga. 75?80 täiteastet peetakse üldjuhul heaks.

tööobjektid, näiteks tooraine, pooltooted, komplekteeritavad tooted, kütus, tagavaraosad, tootmisjäätmed jne.

liikumises olevad materiaalsed ressursid, näiteks tooraine, pooltooted ja valmistoodang, mille juures kasutatakse logistilisi operatsioone ehk funktsioone. Materjalivoog on toodang (kauba kujul), millele lisatakse erinevaid logistilisi või tehnoloogilisi operatsioone teatud ajaliste intervallide järel. Materjalivoog muutub teatud kindlal ajahetkel (nt peatumisel laos) materjalivaruks.

kombineeritud vedude liik, mille puhul kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi, ühte ja sama veoühikut ja üht veodokumenti. Üks vedaja vastutab kogu veo eest.

väljendab laeva lastiruumide mahutavust.

toimub igapäevase töö tasandil. See tähendab igapäevase töö korraldamist strateegia ja taktika poolt määratletud põhimõtete ja tegutsemismudelite järgi. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, transpordi tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist jne.

optimeeritakse üksikuid tegevusi ja protsesse terviku asemel. Osaoptimeerimise vältimiseks on tähtis saada ettevõtte toimingud ja protsessid ehk kogu tegevus ühesuunaliseks, ehk suunata need ühiste eesmärkide saavutamisele. Eesmärkideks on ettevõtte kogukulude optimeerimine, teenindustaseme tõstmine ja selle kaudu ettevõtte rentaabluse ja konkurentsivõime parandamine. Ettevõtte erinevad allüksused optimeerivad sageli oma tegevused, arvestamata teiste allüksuste taotlusi ja eesmärke. Sellisel juhul on ettevõtte eri allüksuste tegevus ja taotlused suunatud erinevalt, mis vähendab tervikuna ettevõtte rentaablust ja konkurentsivõimet.

tavaline avatud riiul kõrgusega enamasti 2,0?2,3 m ja sügavusega 0,3?0,6 m. Peenkaubariiulid võivad olla ka kõrgemad ja ulatuda läbi kahe kuni kolme korruse. Kasutatakse enamasti juhtudel, kui ühe toote laoseisu maht ruumalaühikutes on vähem kui 0,5 kuupmeetrit.

toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires. Pooltoodang kuulub sama ettevõtte piires edasisele töötlemisele või kasutamisele koostamise käigus.

Euroopa riikides kasutatakse kolme erinevat raudteerööbastevahelist kaugust. 1520 mm ? Eesti, Läti, Leedu, Soome, Venemaa ja muud endised NLi riigid. 1676 mm ? Hispaania ja Portugal. 1435 mm ? kõik muud Euroopa riigid. Erinevate rööpalaiuste kasutamine on tõsiseks takistuseks raudteevedude arengul Euroopas. Arvestataval määral suurenevad raudteevedude kulud seoses vagunite telikute vahetusega piirijaamades või kauba ümberlaadimisega ühelt raudteevagunilt teisele. Sellega kaasneb täiendav ajakulu, mis koos veokuluga muudab raudteeveod maanteevedudega võrreldes vähem konkurentsivõimeliseks.

rahvusvaheliste autovedudega tegelemiseks vajab Eesti ettevõtja litsentsi, mida väljastab transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium. Litsentsi taotlemiseks vajalikud toimingud ja nõuded määrab kindlaks autoveoseadus.

mahumõõt merevedudel, 1 registertonn = 100 kuupjalga = 2,83 kuupmeetrit.

osa laovarust, mis on reserveeritud väljastamiseks kindlale kliendile ja laost veel füüsiliselt väljastamata.

kauba või materjali kogus laos, mida hoitakse hooajalisusest tingitud kõikumiste kompenseerimiseks või korrapäratu tootmise ja puudulike tootmisvõimsuste tõttu tekkida võiva defitsiidi vältimiseks.

teatis kauba vastuvõtjale kauba saabumisest.

Autor: ÄP