Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikeaktsionäride huve saab paremini kaitsta
Hetkel kooskõlastusringil olev äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu ei sisalda muudatusi äriseadustiku 291. peatükki "Aktsiate ülevõtmine rahalise hüvitise eest?. Toon siin mõned problemaatilisemad sätted vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmise reeglites ja nende võimalikud lahendused.
Üks probleem seisneb selles, et aktsiate ülevõtmise hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär. Põhiaktsionär võib määrata hüvitise liiga madalana, eriti arvestades asjaoluga, et hüvitise suuruse määramise kriteeriumid on laialivalguvad.
Äriseadustikus on otstarbekas muuta aktsiate ülevõtmise regulatsiooni selliselt, et vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suurus määratakse vähemusaktsionäride ja põhiaktsionäri kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvitise suuruse kohus. Eesti aktsiate ülevõtmise regulatsiooni eelnõu sarnast lahendust algselt sisaldaski. Selle kohaselt oli enam kui 95-lise osaluse omandanud aktsionäril õigust kohtu kaudu taotleda väikeaktsionäride osaluse tühistamist. Ilmselt kohtute ülekoormamise kartuses peeti otstarbekaks taolisest regulatsioonist hiljem loobuda. Arvestades aktsiate ülevõtmist kasutavate äriühingute vähest arvu, ei saa ülekoormatuse argumenti siiski pidada õigustatuks. Pika kohtuvaidluse ärahoidmiseks on põhiaktsionär kokkuleppe nõude puhul enam aldis aktsepteerima väikeaktsionäride määratud hüvitise suurust. Viimased omakorda, tajudes võimalust rääkida kaasa hüvitise suuruse määramisel, on järeleandlikumad põhiaktsionäri määratud hüvitise suuruse osas.
Teine probleem seondub vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse määramise alustega. Äriseadustik ei sätesta, millest peab aktsiate ülevõtmise hüvitise suuruse määramisel lähtuma ? kas aluseks tuleb võtta aktsiate raamatupidamis-, turu-, soetus- või muu väärtus. Oluline on, et määratud hüvitis oleks õiglane. Näiteks ASi Marat vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmisel hindas vähemusaktsionär hüvitise üle kuue korra suuremaks kui põhiaktsionär. Äriseadustikku tuleks sarnaselt väärtpaberituru seaduse alusel kehtestatud ülevõtmispakkumise reeglitega viia sisse õiglase ostuhinna määratlemise regulatsioon.
Kolmanda probleemina näen põhiaktsionäri võimalusi manipuleerida aktsiate väärtusega ülevõtmisele eelneval perioodil. Äriseadustikku on otstarbekas viia sätted, mis aitavad vältida põhiaktsionäri manipuleerimist aktsia hinnaga. Väikeaktsionäridele hüvitise suuruse määramisel tuleks keelata ülevõtmisele eelnenud aktsiate müügitehingute arvestamine, kui tehingu üks osapool oli põhiaktsionär või temaga seotud kolmas isik.
Problemaatilised on ka ülevõtmisaruandele ja audiitorkontrollile esitatavad nõuded. Praegu pole need piisavalt reguleeritud. Sellele osundavad kaks kohtulahendit - Ühispanga ja Liviko väikeaktsionäride aktsiate ülevõtmine. Mõlemas kohtuasjas vaidlustati ülevõtmisotsus, sest ülevõtmisaruanne ja audiitori aruanne ei sisaldanud hagejate väitel seaduses nõutud andmeid. Mõlemas vaidluses leidis ringkonnakohus, et ülevõtmis- ja audiitori aruanne sisaldasid seaduses nõutud andmeid, ja puudus alus ülevõtmisotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Küsimus on aga hoopis selles, et seadus ei sätesta aruannetele piisavaid sisulisi nõudeid, tagamaks vähemusaktsionäride kaitse. Ülevõtmisaruande puhul on otstarbekas äriseadustikus täpsustada, kuidas ja mis ulatuses on põhiaktsionär kohustatud selgitama ja põhjendama vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ja aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid.
Sihtäriühingu juhtorganite pädevuse osas on soovitav sätestada juhatuse õigused ja kohustused aktsiate ülevõtmisel ülevõtmise peatükis. Näiteks kohustus lähtuda üksnes sihtäriühingu huvidest, aktsionäride võrdse kohtlemise kohustus, keeld teha sihtäriühingu varasid või kohustusi oluliselt muutvaid tehinguid jne. Otstarbekas oleks järgida väärtpaberituru seaduses sätestatud äriühingu juhtorganite pädevust ülevõtmispakkumise teostamisel.
Oluline on lisada äriseadustikku vähemusaktsionäride õigus nõuda oma aktsiate ülevõtmist põhiaktsionäri poolt. See on vajalik tasakaalustamaks väikeaktsionäride õigusi põhiaktsionäri õiguste kõrval.
Autor: Risto Agur