Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Natura-protsess
Eestis leidub ligi 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 54 looma- ja taimeliiki ning sadakond linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks loodavad loodus- ja linnuhoiualad moodustavadki kokku Eesti Natura 2000 võrgustiku. Eesti peab Natura 2000 alad valima välja ELiga liitumise hetkeks.
Vilsandi rahvuspark on linnuhoiualade nimekirjas. Linnuhoiualade valimise aluseks on Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud nimekiri Eestis esinevatest linnuliikidest, kelle kaitset tuleb korraldada. Nimekirjas on kokku 136 liiki. Linnuhoiualadeks saavad kõik tähtsad linnualad, mis on välja valitud peamiselt rändlindude peatuspaikade kaitseks, vältida tuleb paikade saastumist ja lindude häirimist, see on oluline nende liikide säilimisele.
Mingi ala kuulumine Natura võrgustikku ei tähenda veel majandustegevuse keelamist. Üldjuhul tähendab see senise looduskasutuse jätkuvat lubamist või mõnel puhul koguni soosimist (nt rannaniitude hooldamine riigi toel). Tegevusloa andmisel pole vahet, kas konkreetne maaüksus jääb Natura-ala piiresse või asub selle naabruses ? tõsist keskkonnaohtu põhjustavateks tegevusteks ei anta luba kummalgi juhul. Kui maaüksus jääb aga Natura-alasse, on võimalik tulevikus saada toetusi EList loodusväärtuste säilimiseks vajaminevate hooldustööde tegemiseks või ka kompensatsioone millegi tegematajätmise eest.
Allikas: keskkonnaministeerium, Eesti Natura 2000
Autor: ÄP