27. oktoober 2003 kell 22:00

Jõulud kommunismi varju all

Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises 24 aastat töötanud personalijuht Tiiu Sirtsu sõnul on jõule alati tähistatud. 40?50ndatel peeti jõule osakondades salaja.

Varasemat aega pole Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise (TTTK) töötajaskonnast kahjuks kedagi mäletamas. Sirtsu sõnul toodi kuuse asemel ruumidesse kuuseoksi, kadakaid ja ka muid kaunistusi, mis meeleolu lõid, ning jõuluvorstegi soojendati sepikojas. Töötajaskond oli suhteliselt stabiilne ja seega ka traditsioonid säilisid ja kandusid edasi.

Sel ajal, kui asutuse juhiks oli parteilane Heinrich Gustavson, saadi TTTKs rahulikult osakondades jõule tähistada. ?Tema võttis väljast tuleva löögi endale ja vaatas asutusesiseselt toimuvast kõrvale. Pärast tema lahkumist ilmusid partorgid, kes korjasid jõulude ajal siis ruumidest kuuseoksi kokku ja käisid kaebamas,? nentis Sirts. Lisades, et töötajaskonna meelestatust see aga ei muutnud ja jõule peeti siiski edasi.

Nääripidusid on TTTKs enamjaolt väikselt oma rahvaga peetud. Samas korraldati 80ndate paiku ka uhkeid nääripidusid koos peredega kultuurimajades või mujal väljaspool asutust. Alates 1985. aastast on jõule töökohtades peetud juba avalikult.

ASi Kalev suhtekorraldusjuhi Ruth Rohu sõnul on aastalõpupidu olnud läbi ajaloo Kalevi kommivabrikus terve aasta suurim sündmus.

Erinevatel aegadel on pidusid erineval moel peetud. Aastalõpupidu on üldine nimetus ? kuna nõukogude ajal ei lubatud jõule tähistada, siis nimetati pidu nääripeoks või mõnikord ka aastalõpupeoks.

Praegu ei oska kahjuks keegi enam täpselt öelda, millal esimene selline pidu toimus. Kindlasti toimusid need peod juba 1950.?1960. aastatel.

Nõukogude ajal peeti Kalevi kommivabrikus üks suur pidu tervele kollektiivile. Kui aga töötajate arv paisus peaaegu kahe tuhandeni, hakati pidusid pidama mitmes jaos. 1980. aastatel oli oma pidu näiteks kompvekijaoskonna töötajatel ja karamellijaoskonna töötajatel. Samuti pidasid eraldi pidu Kalevi kommivabriku kehakultuurlased ning isetegevuslased.

Peoõhtu kava kokkuseadmisega suuri probleeme ei olnud, sest erinevalt tänapäevast tegutses tol ajal peaaegu iga suurema ettevõte juures mitmeid kunstikollektiive: laulukoorid, tantsuansamblid, puhkpilliorkestrid jms.

Ka Kalevi kommivabrik ei olnud selles osas erand. Kalevis on läbi aegade tegutsenud segakoor, kammerkoorid, naisansambel ja puhkpilliorkester. Samuti on tegutsenud rütmivõimlemis- ja naisrahvatantsurühm ja rahvapilliansambel. Peale oma vabriku esinejate aitasid peoõhtuid sisustada kollektiivid väljastpoolt maja. Kui muu programm on aastati olnud erinev, siis ükski Kalevi aastalõpupidu pole möödunud tantsuta.

Populaarsed on olnud ühislaulmised ja humoorikad seltskonnamängud, kus osalejad saavad end tõsiselt proovile panna ja pealtvaatajad neile tuliselt kaasa elada.

Eesti Rahva Muuseumi teaduri Mare Piho sõnul peeti vanasti jõule ainult linnades, rikastes peredes ja suurtes vabrikutes.

Suurtes vabrikutes oli jõulud tähtis sündmus, sinna toodi selleks puhuks suur jõulukuusk. Vabrikutel olid suured ruumid, kus sai korraldada peo kogu kollektiivile ja ka lastele.

Jõulud oli ka pidulik sündmus. Kuna aga ehteid suurt polnud, siis kaunistati kuuske õuntega, mänguasjadega ja muu taolisega. Vaesed talupojad jõule ei pidanud ja ei toonud ka kuuske tuppa.

Professor Ants Viirese sõnul sai Eestis jõulupidude korraldamine firmades tavaks 1930. aastatel. Tähtsal kohal oli jõulupidude korraldamise juures töötajate lapsed ja seega toimusid peod koos töötajate peredega.

Jõulupidu peeti samamoodi kui kodudeski, kus jõulude juurde kuulusid sel ajal kingituste jagamine, jõulukuusk ning korralik pidulaud. Selleks puhuks olid nii lastel kui ka vanematel ette valmistatud luuletused, laulu- ja tantsuprogrammid.

Nõukogude ajal jõulupeod hääbusid, sest ametlikult ei saanud jõulupidusid pidada, kuid 1950. aastate lõpupoole peopidamise traditsioon taastus nääripidude näol.

Kuna nääre peetakse jõulupühade järel ja jõuluaja keskel, on neid nimetatud ka teisteks jõuludeks. Vana-aastapeo kombestik kattus suurel määral jõuluõhtu omaga, oli aga rõõmsameelsem ja vähem pühalik.

Pakterminali omaniku Aadu Luukase sõnul peeti jõule ka nõukogude ajal, kui ta töötas Teederemondi ja Ehituse Trustis ja kus nuhkimist ega kaebamist ei olnud. Erilist pidu selleks puhuks ei korraldatud, kuid väike istumine kollektiiviga oli alati.

ASi Andmevara peaspetsialisti Hillar Raiendi sõnul tähistasid jõule ka omaaegse ENSV Plaanikomitee Arvutuskeskuse töötajad. Tähistamiseks toodi tubadesse kuuseoksi, põletati küünlaid ja pruugiti kangemat kraamigi.

Ülemused ei teinud sellest eriti välja. Raiendile ei meenu, et vaiksest jõulude tähistamisest oleks kära tehtud ja kedagi noomitud. Ainult koristajale ei meeldinud, et tassitakse kuuseoksi, millest okkad pudenevad ja tema peab neid koristama.

Laste nääripidusid püüti plaanikomitees pidada ikka jõulude ajal ja oma ruumides, seda seetõttu, et jõulude ajal majas ikka ka mõni ehitud kuusk oleks. Kuna jõulude pidamine oli tol ajal üheks teisitimõtlemise väljenduseks, siis oli see inimesele isegi olulisem kui käesoleval ajal.

Autor: Tiina Kass

Hetkel kuum