Kasinad eeldused tiigermajanduseks

Seni ei olegi põhjalikult arutatud, kas ELi uued liikmesriigid suudavad järgmisel paarikümnel aastal tagada stabiilselt kõrget majanduskasvu, nagu Lõuna-Korea, Taiwan ja Tai 20?30 aastat tagasi, ütles analüüsi koostaja, Swedbanki peaökonomist Hubert Fromlet.

Mainitud Aasia tiigermajandused saavutasid ajavahemikul 1978?1987 keskmiselt seitsmeprotsendilise ja järgmisel kümnendil veel protsendi võrra suurema majanduskasvu. Ja isegi pärast Aasia kriisi 90. aastate lõpul kasvab nende majandus taas üle 6% aastas.

Swedbank nimetas nende edu põhjuste seas suuri otseseid välisinvesteeringuid, mis ainuüksi Hiinas on olnud mitu korda suuremad kui kõigis kümnes uues ELi riigis kokku. ELi uutel riikidel tuleb investeeringute pärast järjest rohkem konkureerida nii vanade kui ka uute ELi riikidega, samuti arenevate turgudega, eriti pärast erastamise lõpulejõudmist. Teiseks on Aasia riikide inimestes aastakümneid olnud palju rohkem ettevõtlusvaimu ja seal on olnud ka tugevamad turumajandusalused kui Euroopa reformiriikides, kus nende rajamine võtab aega ja järelikult on arengu piduriks. Kolmandaks on Euroopa riikidel oma suhtelise väiksuse tõttu raskem äratada enda vastu globaalset huvi ja nad on jõudnud ELiga juba liiga palju integreeruda, mis hakkab peagi nende majanduskasvu pidurdama erinevalt Aasia riikidest, kellel kasvufaasis niisugust takistust ei olnud.

Hinnates Eesti jt Balti riikide majanduskasvu väljavaateid, toob Swedbank välja mitmed ohutegurid, mis võivad nende kasvu lähiaastail negatiivselt mõjutada. Kõigi kolme Balti riigi puhul mainitakse ohuna väga suurt maksebilansi puudujääki, mis Eestil küünib üle 10% SKTst ning Lätil ja Leedul on mõnevõrra väiksemad. Seni on neil seda probleemi aidanud lahendada otsesed välisinvesteeringud. Kuid kaua nende sissevool jätkub, pole teada. Arvatakse, et ELi astumine aitab välismaist investeerimishuvi paar aastat üleval hoida, kuid edaspidi investeeringute sissevool paratamatult raugeb, kui riigid ei leia nende peibutamiseks uusi innovatiivseid lahendusi.

Analüüsis nimetatakse Eesti ja Läti maksbilansi probleemi struktuuriliseks, mille lahendamine võtab kaua aega ja võib tekitada survet valuutale ning võib jääda kauaks püsivaks ebakindlusteguriks.

Balti riikide ühe probleemina mainib pank nende kiiresti kasvavat laenukoormust. Toimuv areng sarnaneb laenumulli paisumisega, aga mullidel on teatavasti see halb omadus, et neid märgatakse alati alles pärast lõhkemist, kui tsiteerida Milton Friedmanit.

Laenukoormuse kasvu tuleb alati hoolega silmas pidada, sest selle tagajärjeks võib olla halbade laenude kuhjumine ja pangakriis, mis näiteks Rootsis andis 90. aastate algul ja Aasias 90. aasta lõpul tugeva tagasilöögi majanduskonjunktuurile.

Balti riikide majanduskasvu hakkab lähiajal järjest rohkem mõjutama Lääne-Euroopa, ütles Swedbank. Kui seni, mil ELis kestab majanduslangus, on nende head SKT kasvu üleval hoidnud tugev siseturunõudlus, siis edaspidi see allikas ammendub. Järelikult ei suuda see enam SKT kasvu samamoodi toetada, ja järjest rohkem hakkab nende majandusrütm sõltuma peamise ekspordituru Lääne-Euroopa majanduskonjunktuurist.

Kõiki neid tegureid arvestades jõuab Swedbank järeldusele, et ELi uutel riikidel ei ole eriti lootust saada tiigermajandusteks, vaid pigem ilvesmajanduseks nagu Portugal, mille majanduskasv ELi astumise järgsel kümnendil jäi 4% tasemele.

?Kuid kõik see jutt ei tähenda, nagu ei võiks nende kümne seast mõni üksik tiiger esile karata, nagu omal ajal Iirimaa,? ütles Hubert Fromlet. Parimad eeldused selleks on Sloveenial, Eestil ja T?ehhil, kellel on tulevase arengu seisukohalt olulises inimkapitali arvestuses teiste ees selge edumaa.