Väike riik tähendab ka lihtsat ja säästvat riiki

Äripäevale sümpatiseerivad eelmise presidendi Lennart Meri ettepanekud Riigikogu liikmete arvu vähendamisest ja võimuorganite volituste pikendamisest. Nende eesmärk on selge ? lihtsam riik, väiksemad ja efektiivsemad võimuorganid, vähem rahvaesindajaid, väiksemad valitsemiskulud.

Meri nentis Aasta Kodaniku 2003 tiitlit vastu võttes, et Eesti on Euroopa Liidu kõige väiksem riik, kuid ei ole Euroopa Liidu kõige lihtsam ja kõige kokkuhoidlikum riik. ?Mu ettepanek on Eesti riiki lihtsustada,? sõnas Meri.

Meri ajendid on samad, mis on ka toimetuse viinud sarnaste seisukohtadeni ? Äripäev näeks parlamenti 71liikmelisena. Üks seik oma ?numbri? põhjenduseks ? 71 on algarv, 81puhul on näiteks kolmel erakonnal võimalik saada parlamendis võrdne arv kohti, mis ei ole hea variant.

Põhimõte on igal juhul toetamist väärt, detailides saab kokku leppida juba arutamise käigus. Nagu ka Riigikogu ja kohalike volikogude volituste pikendamise küsimuses.

Terve hulk poliitikuid ? Edgar Savisaar, Tunne Kelam, Andres Tarand, Toomas Savi jt - on aga juba ette tembeldanud Meri ettepanekud mõttetuteks-populistlikeks. Savisaare sõnul ei tõota Meri pakutu suurt kasu majanduslikus ega ka poliitilises mõttes. Meri tahab valijatele lihtsalt silma teha, ütleb Savisaar.

Perspektiiv konkurentsi tugevnemisest ka erakondade sees, et pääseda vähesemate valitute hulka, muidugi ei paelu. Sääst aga ei olegi nii tühine, kui arvestame, et igal aastal on riigieelarves mõnikümmend miljonit rohkem raha. Ja see ei tule ainult 30 riigikoguja palga ja maksuvaba hüvitise arvelt, vaid ka valmiskulude kokkuhoiust, kohalike volikogude koosseisude vähenemisest. Vähem tuleks maksta kompensatsioone, eripensione.

Asi pole üksi kokkuhoius, vaid ka funktsioonide muutumises. Riigikogul ei ole edaspidi sellist töökoormust, mida on pidanud kandma senised koosseisud. Riigi toimimiseks vajalikud seadused on olemas ja ELi nõuetele vastavaks kohandatud. Edasine on rohkem ?lihvimistöö?. Kui arvestada, et siiani oli paarikümne riigikogulase tööpanus kesine, siis on optimaalsem parlamendiliikmete arv Res Publica pakutud 61. Riigikogu liikmeid pühendaks end rohkem valitud tööle, vähemaks jääks muid ülesandeid.

Savisaar nendib, et ükski valitsus pole suutnud täisperioodi võimul olla - seega on pigem praegune Riigikogu tööperiood liiga pikk. Vastuargument on seegi, et kõrgeima võimu kandja - rahvas, saab oma tahet harvemini näidata, et Toompea võõrandub rahvast veelgi ja erakorraliste valimiste tõenäosus suureneb.

Kõige selle teadmine võib, vastupidi, suurendada poliitikute vastutust. See vähendaks käitumist a´la Rahvaliit, erakonnad oleks kompromissialtimad, valitsus saaks rahulikumalt oma kavasid ellu viia.

Isamaaliidu meelest on Meri ettepanekud mängimine põhiseadusega. Presidendi otsevalimisteks tuleb põhiseadust siiski muuta. Praegu seega ongi õige aeg Meri ideid kaaluda: Meri pakub mitte lihtsalt ?numbrit?, vaid abinõusid, mis suurendaks poliitikute vastutust ka valimiste vahelisel ajal. See on tähtsaim.

Autor: ÄP