Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lehe väljaandja peab saama postifirma valida
Euroopa Liiduga (EL) liitumisel peab ka Eesti postiteenuste turg liikuma liberaliseerimise ja vaba konkurentsi suunas. EL direktiividest tuleneb, et liikmesriigid võivad kohaldada veelgi liberaalsemaid regulatsioone, kui on praegu EL omad. Uue postiseaduse eelnõuga on aga juhtunud vastupidi.
Uue postiseaduse üks osa käsitleb perioodiliste väljaannete kojutoimetamist, mis kehtiva seaduse mõistes on vabalt osutatav teenus ilma kitsendusteta. Uue seaduse mõistes muutub perioodiliste väljaannete kojutoimetamine aga universaalse postiteenuse üheks osaks ja teenuse osutamiseks on vajalik tegevusluba. Tegevusloa saab ettevõte, kes tagab perioodiliste väljaannete kojutoimetamise kogu riigi territooriumil. Hetkel vastab sellisele nõudele ainult Eesti Post.
Perioodiliste väljaannete kojutoimetamise kohustus universaalse postiteenuse osana ei ole iseenesest halb mõte. Sellega tagatakse, et perioodika jõuab kõikjale. Küll aga on nonsenss see, et perioodika väljaandjad pannakse sundseisu, kelle käest nad tohivad antud teenust osta. Riik sätestab, kes on sinu äripartner, kuid ei taga, et sundäripartner ka toimetuste ja klientide huvidele vastava kvaliteediga teenust osutaks. Perioodika väljaandjatel peab olema õigus ise otsustada, kelle käest, mis hinnaga ja mis kvaliteediga nad teenust ostavad. Kui on piirkondi, kus konkureerivaid teenuse pakkujaid ei ole, on alati võimalik kasutada universaalteenuse osutaja teeneid. Eeldatavalt kujunevad sellisteks piirkondadeks saared ja maapiirkonnad, kus teenuse osutamine nõuab suuri kulusid ja ei ole äriliselt otstarbekas. Universaalteenuse osutajal on teatud kohustused, mis ei ole kõige kasumlikumad ärilisest aspektist, kuid vajalikud klientidele.
Eurodirektiivid lubavad kompenseerida selle universaalteenuse osutajale teatud teenuste ainuõigusega (loe: monopoliga). Euroopa direktiivides on selleks lihtkirja ja -paki kogumine, sorteerimine ja edastamine. See eriõigus kaob aastaks 2009.
Tänane postiseaduse eelnõu aga sellist universaalteenuse osutaja kaitset ette ei näe, vaid koondab kaudselt kogu valdkonna teenused hetkel ainukese universaalteenuse tingimustele vastava ettevõtte kätte, lootes, et konkureeriva üle-Eestilise postivõrgu tegemist ei pea keegi otstarbekaks. Lehelugeja seisukohalt vaadates juhtub aga tõenäoliselt see, et perioodika tellimishinnad tõusevad.
Kartuses avada turg vabale konkurentsile võib aga juhtuda, et tänase universaalteenuse osutaja roll postiturul võib hakata kõikuma ja ta kaotab ka selle osa, mis tal täna kindlalt on. Usun, et leidub tegijaid, kes suudavad luua üle-eestilise postivõrgu ja seda ka mõistlikult majandada.
Autor: Sven Suurraid