Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põlvamaal olid mustad jõulud
Möödunud jõulud olid paljudele Põlvamaa inimestele üsnagi sünged. Põhjus: maakonnas, kus tööpuudusega on pidevalt probleeme, tõi möödunud aasta lõpp kaasa veel ohtralt töökohtade kadu. Kohaliku tööhõiveameti vahendusel otsiski detsembris maakonnas tööd 1000 inimest, mis on 7,5 protsendi võrra enam kui aasta tagasi. Võrdluseks niipalju, et enamikus teistes maakondades ametlikult registreeritud tööpuudus möödunud aastal vähenes.
Üks suurimaid probleemi tekitajaid maakonnas on puidutööstus. Eesti ühes metsarikkamas maakonnas oli puidusektor loomulikult hästi arenenud, mistõttu puidutööstust tabanud probleemid mõjutasid siinkandis üsna paljusid inimesi.
Probleemide rägastik tipnes mullu sügisel aga Himma ja Ruusa Furniture pankrotistumisega, mis jättis tööta üle saja maakonna inimese. Kuna tegemist oli Põlvamaa kontekstis üsna korralikku palka maksvate ettevõtetega, siis on kaotus seda valusam. Peamiselt Ruusa ja Himma Furniturest koondatud tööjõud oli ka see, mis viis aasta lõpus maakonna töötuse näitajad üles.
Kuid samas, mida aeg edasi, seda enam mõjutab maakonna tööjõuturgu mitte niivõrd kohaliku ettevõtluse areng, vaid hoopis Tartu oma. Nii laekus Põlva linnas möödunud aastal tulumaksu ühe tööealise elaniku kohta 5487 krooni, teisel kohal oli sama näitajaga Põlva vald, kus tulumaksu laekus tööealise elaniku kohta 3954 krooni. Väikene Ahja vald oli selle näitajaga kolmandal ja Vastse-Kuuste vald neljandal kohal, kus tulumaksu laekumised tööealise elaniku kohta olid vastavalt 3821 ja 3555 krooni. Kuigi nii Ahjal, kus asub Wõro Kommerts kui Vastse-Kuustes, kus on Vastse-Kuuste Lihatööstus, on ka endal töökohti, seob kõiki eelmainitud nelja omavalitsust lähedus Tartule.
Tundub, et Põlvamaa üheks tõukemootoriks saab järjest enam Tartu tuules liikumine.
Autor: Sander Silm