Kondenspiim vajab uut nime

Kui täpsem olla, võivad paksu ja magusa maiuse sõbrad seni poelettidelt kondenspiima haarates omandada kolme eri meetodiga valmistatud toote. Palja silma ja maitsemeeltega inimene neil tavaliselt vahet ei tee, üks kondenspiim kõik. Põllumajandusministeeriumis sündis mõned kuud tagasi aga määrus, mis ütleb, et kondenspiimaks võib nimetada vaid piimast ja suhkrust kondenseerimise teel valmistatud toodet. Lõssipulbrist ja piimarasvast või vadakupulbrist ja taimsest rasvast kokku segatud samasugust tulemit nimetage aga kuidas tahate, ainult mitte kondenspiimaks!

Nõukogude ajast paljude lemmikuks jäänud kohvivalgendaja tootjaid võttis määrus kukalt kratsima. ASi Krimson müügidirektor Jaan Koppel kirjeldab, et kui tuttava sini-valge sildiga plekkpurk dessert- või kondiitritooteks nimetada, ei saa tarbija aru, mis seal sees on. Samasuguse sildiga kaupa näiteks Lätti eksportides vihastavad aga tolliametnikud: ?Mis salakaupa te veate, nimetage ikka asju õigete nimedega!?

Ometigi tuleb tehasel oma senistest siltidest loobuda ja edaspidi poelettidel enamusele tundmatu tootenimetusega esinema hakata. Eesti mõistes ?päris? kondenspiima ei plaani Krimson tegema hakata, sest see on tunduvalt kallim. ?Teiseks ei ole meil Eestis ka tuttavat lehma,? viitab Koppel piimakarja nappusele kodumaal.

Koppeli sõnul on ?kondenspiima määrus? Euroopa kontekstis väga imelik, sest sellist eristamist ei nõua tema teada ükski teine riik. Krimson toodab oma magusainet norralaste retsepti järgi. ?Nemad ise nimetavad seda küll kondenspiimaks,? märgib Koppel.

Tootjatele teeb meelehärmi ka see, et kui nemad peavad klientide kaotust ohvriks tuues oma kondenspiima võõra nime all müüma, jätkavad taimerasvaga rikastatud segude maaletoojad kulmugi kergitamata toiduaine kondenspiima nime all turustamist.

Tarbijakaitse peainspektori Liisi Arumeele sõnul on neil tänavuste plaanide üheks märksõnaks just nimelt kondenspiim. Kuna määrus on suhteliselt uus, ei jõudnud nad eelmisel aastal proove veel võtta. Liiatigi näib ülesanne veterinaar- ja toiduainete laboriga koostööd tegevatele kontrollijatele oodatust keerulisem. Arumeele sõnul tulevad proovidega küll välja tavalised näitajad, nagu rasva-, valgu- ja süsivesikusisaldus. Millise tehnoloogiaga kondenspiim kokku on segatud, võib ikkagi saladuseks jääda. ?Tõenäoliselt peame hakkama maaletoojatelt nõudma toote tehnilist kirjeldust,? arutles inspektor.

Ühe maaletooja Baltazar Trading ASi turundusdirektor Sven Mänd ütles, et nemad toovad Leedust Mariampolise tehasest Eestisse piima ja suhkru koostisega toodet. Kaup on küll kallim, aga peamiselt venekeelne tarbijaskond on kvaliteedivahest aru saanud. Samas ei julge Mänd pead anda, kas tegu on piimast kondenseeritud või piimapulbrist segatud maiusega. Samuti oodatakse, kas tarbijakaitse hakkab koostise kõrval ka tehnoloogia erisusi uurima.

Tarbijakaitsja Liisi Arumeel tunnistas, et oma keelega ta nendel kolmel tootel vahet ei teeks. Määrust selgitas ta, et mis ei ole otseselt piimast kondenseeritud, pole ka sisuliselt kondenspiim. Seega tuleks seda ka teise nimega nimetada. Olgu ta nimi või ?ahvipiim?, nagu nõukogude ajal maiad lapsed oma lemmikut nimetasid.