Laevnikud palgasurve all

Esialgu puudutab nõudmine vaid kaht Eesti Merelaevanduse (ESCO) laeva Lembitu ja Lehola, kuid võib laieneda tulevikus ka Tallinki uuele laevale, mis hakkab sõitma Ahvenamaa kaudu Rootsi.

Rahvusvahelise Transporditöötajate Ametiühingu (ITF) liikmed Saksa VerDi ja Soome Meremeeste Ametiühing (SMU) on alates eelmise aasta augustikuust püüdnud sundida ESCO ro-ro-laevadel, mis on prahitud T&E ESCO RO-RO Lines ASile ja sõidavad 2001. aastast liinil Rostocki?Helsingi?Muuga, rakendada Saksa ja Soome palgataset. Seni on suudetud boikotti vältida, sest nende laevade suhtes on sõlmitud Eesti Meremeeste Ametiühinguga kollektiivleping, mis kehtib 1. maini.

Septembris oli Londonis ITFi peakontoris nõupidamine, kus lepiti kokku, et ESCO uue kollektiivlepingu läbirääkimised, mis peagi algavad, peavad toimuma Soome ja Saksa meremeeste ametiühingu osalusel ja nende määratud tingimustel.

Eesti Laevaomanike Liit on olukorra pärast mures. Kirjas peaministrile ja Riigikogu esimehele seisab: ?Meie hinnangul sekkuvad VerDi ja SMU turukonkurentsi, sest Soome ja Saksa ametiühingud ilmselgelt Eesti meremeeste huvide eest ei seisa. Eesti meremeeste huvides ei ole laevaomaniku konkurentsivõimetuks muutmine, mida Soome ja Saksa palgataseme maksmine koos Eesti 33% sotsiaalmaksuga põhjustaks. Saksa ja Soome ametiühingute soovide täitmine viiks Eesti laevaomaniku pankrotti ja Eesti meremeeste töökohtade kaotusele.?

Konkreetseid palganumbreid pole Soome ja Saksa kolleegid vaatamata korduvatele pärimistele Eesti Sõltumatu Ametiühingu juhile Valentin Kivistikule esitanud. Mees avaldas lootust, et kõiki rahuldav kokkuleppe enne 31. aprilli siiski sõlmitakse. ?Aga välistada ei saa midagi,? lausus ta. Kivistiku sõnul on eriti agressiivsed soomlased. ?Üks Soome meremeeste ametiühingujuht küsis minu juureolekul sealsete dokkerite esindajalt, kas need on aktsioonideks valmis, ja sai vastuseks, et kohe kui vaja, võib boikotiga alustada,? rääkis mees.

ESCO tootmisdirektori Jaan Kalmuse sõnul on meremeeste palgavahe Soome toetusi ja lisatasusid ning meie maksukoormust arvestades üle kahe korra. ?Eesmärk on suruda meie laevad konkurentsist välja, sest meil lihtsalt pole võimalik sellist palka maksta,? ütles ta. Kalmuse sõnul soovivad Soome ja Saksa ametiühingud luua pretsedenti, mida hiljem on võimalik laiendada ka teistele liinidele.

ESCO on seni igal aastal tõstnud meremeeste palka 5%. Praegu on kaubalaeva madruse kuupalk meil 16 000 krooni ringis, Soomes aga ligi 19 000 krooni, kuid seal saab laevaomanik suurema osa maksudest toetustena tagasi. ESCO on saatnud IMFile kirja, milles ütleb, et ei pea välisriikide ametiühingute osalemist kollektiivlepingu sõlmimisel võimalikuks.

Lehola kapten Jaak Kaska ütles, et igal asjal on vähemalt kaks otsa. ?Ega keegi suuremast palgast ära ütleks, kuid kui selle tõttu tuleb kusagile seitsme mere taha võõra lipu alla tööle minna, pole keegi palgatõusust huvitatud, pigem ollakse sel juhul ka väiksema palgaga nõus,? selgitas ta. Kapteni sõnul võtavad meremehed asja reaalselt ja saavad aru, et soomlaste palka pole neile praegu veel võimalik maksta.

Tallinki juhatuse esimees Enn Pant ütles, et temal on leping oma ametiühinguga ja soomlastega enam täiendavalt kokku leppima ei pea. ?Silja SuperSeacat sõidab Itaalia lipu all ja ei maksa seal töötavatele eestlastele sugugi Soome palka,? juhtis ta tähelepanu.

ESCO on kord juba soomlaste boikoti üle elanud. 1998. aasta boikoti tulemusel kaotas ESCO oma ro-ro-laevade liini Arhus?Kopenhaagen?Helsingi?Muuga.

Soome Meremeeste Ametiühingu esimees Simo Sitting juhtis tähelepanu sellele, et ESCO on nüüd 100% sakslaste omanduses, mistõttu ka palgatase peaks sarnane olema. Tema hinnangul pole õige, et sakslasest omanikud Eesti odavat tööjõudu kasutades konkurentsis eelise saavad. Eriti oluline on palgataseme ühtlustamine tema sõnul Euroopa Liidu tingimustes, kui meremehed lähevad sinna, kus paremini makstakse. Sitting kinnitas, et soovib olla ESCO kollektiivlepingu sõlmimise juures.