Microsoft maksab osa palgast aktsiates

- Microsoft oli esimene ettevõte, mis sai kuulsaks selle poolest, et hakkas oma töötajatele maksma palka aktsia-optsioonide kaudu. Microsoft võitis palju, sest ameerika maksusüsteem soodustas seda. Näiteks 1999. aastal võitis Microsoft omaenda aktsiatest 5 miljardit dollarit (tänu augule maksuseadustes ja oma töötajate tagasimaksetele) ning pääses samas 9 miljardi dollari maksmisest palkadena. Kusjuures tema kogusissetulekuks samal aastal deklareeriti vaid 7,8 miljardit.

- 2003. aasta juulis aga tegi Microsoft oma poliitikas kannapöörde ning lõpetas aktsiaoptsioonid. Selle asemel saavad töötajad nüüd koheselt omandada ettevõtte aktsiaid. Microsoftis kehtib süsteem, et töötaja saab kasutada 1?15% oma palgast (pärast maksude maksmist), et osta Microsofti aktsiaid 15% odavamalt.

Nii nagu Microsofti aktsioptsioonidest võeti palju eeskuju, nii on ka IT-hiiglase muutunud poliitika pannud nüüd teised sellele järgnema. Seda võib seostada üldise mõtteviisi muutusega. Kui mõne aja eest loodi paljud firmad mõttega need viie aasta pärast maha müüa (n-ö start-ups), siis nüüd mõeldakse aastakümneid ette. Optsioonide eluaeg on kõige rohkem kümme aastat ning see paneb töötajad mõtlema oma omandist kui ajutisest. Aktsiate omamine aga annab hääleõiguse ja tulevikule suunatud mõtlemise, mis teeb töötajad tõeliselt motiveerituks ja uuenduslikuks.

Aktsiates maksmine on Microsofi-taolisele firmale kasulik: see emiteerib portsu aktsiaid, milles maksab töötajatele, ilma et ta peaks sularaha välja käima. Kuni aktsiahind tõuseb, ei tunta ka suurt muret selle üle, et aina uute aktsiate emiteerimine aktsia väärtust lahjendaks. 2004. majandusaastal ootab Microsoft 36 miljardit dollarit kasumit, umbes 1,17?1,18 dollarit aktsiast.

- Reeglina on aktsiates maksmine levinud kõrgtehnoloogiafirmades ? seda teeb enamik Silicon Valley firmadest. Eelmisel aastal välja antud raamatu ?In the Company of Owners? autorid Joseph Blasi, Aaron Bernstein ja Douglas Kruse võrdlesid töötajate aktsiate osalust 100 kõrgtehnoloogiafirmas ja sama paljudes traditsioonilistes New Yorgi börsi ettevõttes.

Teadlased avastasid, et esimestes kuulus töötajatele keskmiselt 33% omakapitalist, millest 14% oli juhtide ja 19 teiste töötajate käes. New Yorgi börsiettevõtete puhul kuulus töötajatele keskmiselt 16% omakapitalist, kuid vaid 2% sellest kuulus sellest reatöötajatele.

Autor: ÄP