Ülikool õpetab suunatud erastamist

Loengukursuse ?Riigihanked ja riigivara haldamine? raames õppisid Tartu Ülikooli avaliku halduse tudengid sel sügisel seda, kuidas seada avaliku enampakkumise tingimused nõnda, et pakkumine oleks küll avalik, kuid samas mõnele võimalikule osalejale soodsam kui teisele. Ehk teisisõnu, tudengid pidid välja valima ühe firma, kellele nad riigi vara tahtsid maha ärida.

?Ega me ei õpeta neid varastama,? naerab õppejõud ja sihtasutuse Eesti Õiguskeskus juhataja Daimar Liiv, kes jagas sel sügisel 40 tudengit nelja rühma, andes igale rühmale ülesandeks korraldada avalik riigivara enampakkumine. Iga grupp sai reaalsuse põhjal komponeeritud ülesande ning pidi otsustama, kuidas riigi vara erakätesse anda.

Seejärel valis iga grupp endale ?ministri?, kes parlamendi ees tingimuste seadmist põhjendas ning teine grupp tudengeid kehastas opositsiooni, kes pidi koalitsiooni salaplaani läbi nägema. Ainsana teadis koalitsiooni soosikut õppejõud Daimar Liiv, kes jälgis, kas kaitsjad tõesti suudavad ühele ettevõttele soodsamad tingimused luua.

Kolm gruppi neljast (need, kes ?erastasid? Neitsitorni, Eesti Energiat ning Matkamaja) said Liivi sõnul ülesandega väga hästi hakkama, neljas (Pirita Gümnaasiumi) enampakkumine oli liiga läbinähtav.

?Ega minu eesmärk pole mitte õpetada, kuidas pätti teha, vaid kuidas käituda, kui tuleb selline käsk,? selgitab Liiv taolist õppemeetodit ? tema sõnul lähevad tudengid tulevikus riigitööle, kus sellise varasema reaalse elu kogemus on oluline. ?Ma ei räägi sellest, kas nad olid seaduslikud või mitte. Reaalses elus on need asjad teinekord palju jõhkramad ja läbipaistvamad.?

Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv on sellistest õppemeetoditest kuuldes küll pisut üllatunud, kuid pärast pisukest mõtlemist tõdeb, et sageli ongi lihtsam tuua näiteid, kuidas ei peaks asju tegema. ?Tihtipeale õpetlikum ongi tuua näiteid, mis naeruvääristavad süsteemi,? arvab Sarv, kellele endale meeldib pigem positiivne mõtlemine ja õpetamine. ?Ma siiski kardan, et kui mina oleksin õppejõud, siis ka mina pigem kasutaksin rohkem seda varjupoolt, sest kriitiline lähenemine on aktsepteeritavam.?

Viis aastat Riigikogu õiguskomisjoni juhtinud Daimar Liiv ise loodab, et tema kursuse läbinud üliõpilased on vast natuke idealistlikumad ja ausamad, kui avalikkus neist tegelikult mõtleb. ?Kõrvalt muidugi võib see tõesti tunduda imelik.?