Turgu avav seadus läheb valitsusse

Majandusministeerium on valmis saanud seaduseelnõu, mille järgi avaneb 20 protsenti Eesti elektriturust juba uuel aastal, ehkki kokkulepe Euroopa Liiduga lubab venitada 2009. aastani.

Elektrituru seaduse muutmise eelnõu tekitas poliitikute ja ettevõtjate seas valulisi reaktsioone, üksteisele risti vastu käisid ka ennustused, kuidas mõjub turu enneaegne avamine elektri hinnale. Ühine oli vaid hirm, et Eesti elektriturul võtavad võimust spekulandid Venemaalt, kes ei suuda tagada stabiilset elektrienergiaga varustamist.

Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk jäi seaduseelnõu kommenteerides napisõnaliseks. ?Energiapoliitikat Eestis juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister ja Eesti Energia kui äriühing sellest poliitikast ka lähtub,? ütles ta. Lisas aga, et tõenäoliselt tuleb uuesti üle vaadata Eesti Energia investeerimiskava elektri tootmise osa.

Ehkki reformierakondlasest majandusministri Meelis Atoneni sõnul on eelnõu ette valmistatud juba kuid ning sellel teemal on suheldud ka koalitsioonipartneritega, nimetasid Eesti Energia nõukogu liikmetest poliitikud ideed tooreks ning nõudsid täpseid analüüse ja arvutusi.

?Energiasektor ei ole tavaline turg, kus täna ostad kilo õunu ja homme mitte. Siin tuleb kõike planeerida 10?15 aastat ette,? ütles Rahvaliidu fraktsiooni liige Janno Reiljan.

Res Publica fraktsiooni liikme Ants Paulsi sõnul ei ole ta seaduse eelnõuga tutvunud ning sellest pole ka fraktsioonis juttu olnud. ?Olen aru saanud, et see on alles diskussiooni objekt,? ütles ta.

Paulsi sõnul saab elektrituru avanemise mõjude puhul määravaks, kuivõrd Euroopa Liit lubab kolmandate riikide firmasid elektriturule.

?See võib pilti väga palju muuta,? nentis Pauls. ?Venemaa on ebastabiilne partner, sealsesse elektritootmisse pole ammu investeeritud. Vana rasva najal suudaksid nad hooajati Eestisse tuua suuri koguseid elektrit, kuid see ei oleks kindlasti aastaringne.?

Opositsiooni liige, keskerakondlane Heido Vitsur leidis, et elektriturg tuleb konkurentsile avada, kuid praegu on selleks vale aeg, kuna Eestis ei ole vaba turu edukalt toimimiseks vajalikku ülevõimsust. ?Idee tundub toores olevat,? kommenteeris Vitsur.

Vitsuri hinnangul ei tunta majandusministeeriumis piisavalt selleteemalist rahvusvahelist kogemust, näiteks Kalifornia energiakriis sai samuti alguse tugevnevast konkurentsist, mis viis hinnad alla ja seetõttu jäid tegemata olulised investeeringud.

?Kindlasti on asjast huvitatud firmad ka kõvasti lobitööd teinud,? lisas ta. Vitsuri sõnul on turu avamise poolt suurte ettevõtete omanikud ja juhid, kellele tekkiv konkurents elektriturul tähendaks kohest ja tuntavat elektri hinna langust.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimehe Meelis Virkebau sõnul ei pruugi aga ettevõtjad elektrituru avamise ideed toetada.

?Ettevõtte juht teeb loomulikult kõik, et elektri hinda kui olulist kulu võimalikult alla suruda. Samas pikaajaliselt mõeldes ? kus on alternatiivid?? küsis Virkebau.

?Kes siis võiks meile energiat müüa? Teame, et Skandinaavias on neil endil energiapuudus. Leedus algab 2005. aastal Ignalina tuumajaama sulgemine. Ma ei pea õigeks, et Vene spekulandid võiksid tulla mõneks ajaks siia odavat elektrit müüma,? kommenteeris Virkebau.

Silmet Grupi omaniku ja tegevjuhi Tiit Vähi sõnul teeb elektrituru avamine majandusele ainult head. ?Põhimõtteliselt toetan,? kommenteeris Vähi majandusministeeriumi plaani avada elektriturg viiendiku osas juba 2005. aastal. ?Turu avamine kindlasti tugevdab konkurentsi, lisab survet õiglaste hindade suunas ja motiveerib kokkuhoiule.?

Vähi ütles, et Silmet tegelikult kaotaks elektrituru avamisest, kuna toodab ettevõttele vajaliku elektri ja soojuse ise ning umbes teist samapalju energiast müüb edasi.

Gunnar Oki sõnul võidavad turu avanemisest umbes 30 lisanduvat vabatarbijat, kelle jaoks elektri hind oluliselt langeb. Janno Reiljani sõnul toob elektrituru avamine juba järgmisest aastast kaasa vältimatu hinnatõusu era- ja väiketarbijatele. Vitsur ütles, et väiketarbijale tähendaks turu avamine isegi kuni 30protsendilist hinnatõusu.

See on tegelikult eelnõu esialgne variant. Me teeme sinna veel mõned muudatused ja saadame siis järgmisel või ülejärgmisel nädalal valitsusse, kes selle loodetavasti Riigikokku edasi lähetab.

Ilmselt teeme elektrituru avanemise siiski astmeliseks. Kui praeguse eelnõu variandi järgi määrataks vabatarbijaks see, kes kasutab 10 GWh elektrienergiat aastas, siis nüüd mõtleme, et selleks määraks võiks olla siiski 20 GWh (praegu 40 GWh ? toim). Nii et esialgu avaneks väiksem osa turust kui viiendik. Teine mõte on alustada turu vabaks laskmist aastal 2006, et soodustada just Eestis elektri tootjaid, mitte Vene spekulante.

Aga miks nad jahmunud olid? Minu teada on tavaliselt ministreid just selle eest nuheldud, et nad liiga palju kooskõlastama kipuvad. Ma püüdsin nüüd sellest hoiduda.

Ükski ettevõtja sellest minuga rääkinud ei ole. Avaliku arvamuse hinnangul on Eesti Energia liiga monopoolses seisus, seda püüamegi parandada.

Jah, arvan küll, et läheb läbi.

Jah, koalitsioonipartneritega olen rääkinud.

Arvan, et see oluliselt ei muutu.

Fortum Elektri juhatuse esimehe Are Veski hinnangul on elektrituru avamise vastaste hirmud ja argumendid üle pingutatud.

?Formaalselt on Eestis juba täna avatud 10 protsenti elektriturust. Arvata, et kui selle osa suurendamine 20 protsendile toob kaasa mingeid suuri riske, on alusetu,? kommenteeris Veski.

Veski ütles, et õigustatud oleks turu avamine kohe järgmisel aastal, mitte venitada aastani 2006, mis on ka üks majandusministri poolt välja pakutud variant.

?Praktika näitab, et me võime kuulutada turuosa avatuks, kuid reaalselt võtab see kauem aega. Uue elektrijaama valmimiseks kulub mitu aastat. Turu avanemine tuleks välja kuulutada kohe, siis saavad potentsiaalsed investorid hakata otsuseid langetama,? nentis ta.

Fortum Heat & Energy on teatanud oma soovist ehitada Tartu lähedale uus elektrijaam. Huvi Eesti turu vastu on lisaks Fortumile üles näidanud ka Vene energiamonopol RAO Rossija.