Ettevõtja saab liidu õiguses abi ka Eesti advokaatidelt

Vandeadvokaat Leon Glikman advokaadibüroost Glikman & Glikman ütles, et väga tihti on erinevate Euroopa Liidu õigust puudutavate küsimuste lahendamiseks vaja korrespondente kaasata. Kuna Eestis on tema sõnul maailma odavaimad õigusteenuse hinnad, tuleb arvestada suurema väljaminekuga, sest tuntud advokaat võtab keskmiselt 300 eurot ehk 4700 krooni tunnist. Tunnihinnale lisanduvad veel väljasõidukulud, samuti sõltub hind küsimuse keerukusest.

Kuna Eesti advokaatide kogemused n-ö euroasjades on veel vähesed, suunatakse klienti edasi välismaa kolleegide juurde ka teistes advokaadibüroodes. Vaid Brüsselis praktiseerinud Lextali vandeadvokaat Tarmo Sild kinnitab, et nemad on valmis nõustama igas liidu õigust puudutavas küsimuses, sealhulgas ka praktilises osalemises rahvusvahelistel hangetel.

Heta vandeadvokaat Madis Pätsi jagab Euroopa Liidu õiguse kaheks: üks, mis on siseriiklik ja puudutab määruste ning direktiivide rakendamist Eestis ja teine, mis puudutab ettevõtjat Eestist välja minnes ? konkurents, toodete-teenuste kriteeriumid, agendilepingud. Tema hinnangul peaks kõik Eesti advokaadid olema võimelised esimeses aspektis õigusabi andma, sest seda saab 1. maist käsitleda samuti siseõigusena. Eestist väljapoole jäävate küsimuste lahendamisel näeb ka Pätsi reaalsete abilistena välismaa kolleege.

Tarvo Vaasa, Tamro Eesti ASi tegevdirektor:

Tamro on rahvusvaheline kontsern ja nii on meie suhtlemine väljaspool Eestit mõnevõrra teistsugune kui Eesti firmadel. Lepingud olid meil kõik rahvusvahelised juba enne seda, kui Eesti tahtis ELi liikmeks saada. Eestis on meil juba 12?13 aastat oma advokaadibüroo Raidla & Partnerid, kes on kvaliteetset abi osutanud. Osa küsimustes on nad pöördunud oma koostööpartnerite poole teistes riikides. Meie jaoks ei ole seal vahet, oleme oma küsimused lahendanud. Ega iga kord saagi teada, kust see vastus tuleb, kas Eestist või väljapoolt. Hinnad on olnud vastuvõetavad.

Enn Rohula, Lindaliini ASi tegevjuht:

Laevandusvaldkonnas on teadmised ikka väga-väga minimaalsed. Laevade ehituse ja remondi finantseerimiseks välispankadest laenu taotlemisel tuleb kasutada Londoni advokaadibüroode abi. Pangad aktsepteerivad tunnustatud advokaadibüroode ettevalmistatud dokumente ja neid Eesti advokaadibüroodest ei saa. Ka mitte nende välismaistelt koostööpartneritelt. Turg on nii väike ja Eesti advokaadid ei ole nendele küsimustele häälestunud. See on terves maailmas nii, laevandusturg on väike ja ilmselt seepärast on laevandusõiguse asjatundjad koondunud Londonisse.

Urvo Martens, Wendre ASi juhatuse esimees:

Otseselt seadust, milles järge ajada ja mille osas kõrvalist abi otsida, ei olegi meil seni vaja läinud. Oleme oma partneritega puhast talupoja mõistust kasutades hakkama saanud ja paragrahve pole olnud vaja otsida.

Suhtleme kõige enam Skandinaavia maade ja Saksamaaga, mingil määral ka Inglismaaga. Peamised küsimused, mis tekkinud, on olnud garantiiajas ja Saksamaa konventsionaaltrahvides. Need on aga olnud konkreetse maa probleemid, mitte ELi seadusandlusest lähtuvad. SE loomine ei ole ka olnud päevakorral, Eesti äriruum on väga sobiv tegutsemiseks.