Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soomes tuleb dividendirohke kevad

    Suurte dividendide põhjuseks on kavandatav seadusemuudatus, mille kohaselt tulumaks dividendidelt kasvab märgatavalt. Kui seni maksti dividendidelt maksu järgmiselt: 13,5 protsenti dividendidest maksustati kapitali- ja 86,5 protsenti tulumaksuga, siis alates 2005. aastast on 30 protsenti dividendidest maksuvabad, kuid 70 protsendi pealt tuleb maksta kapitalimaksu. Lisaks peavad dividendidelt hakkama makse maksma ka nende saajad. Seega järgmisest aastast dividendid maksustatakse kahekordselt.
    Soome investeermispanga Mandatum Stockbrokers kogutud andemete põhjal pakub suurimat dividenditootlust sellel kevadel Sampo. Firma nõukogu tegi ettepanekuks maksta dividende 1,50 eurot aktsia kohta. Möödunudreedest Sampo sulgemishinda arvestades oleks dividenditootlus seega ligi 16,6 protsenti. Eelmise aasta kasum oli Sampol aktsia kohta aga vaid 0,64 eurot ehk 2,3 korda väiksem kui kavandatavad dividendid.
    Vaadates väljamakstavate dividendide ja eelmise aasta kasumi suhet, on Uponoril dividendide ja kasumi erinevus koguni 50kordne.
    Plaanitavate maksumuudatuste tõttu maksavad aga dividende ka need ettevõtted, kes mullu kahjumit teenisid. Näiteks Raute maksab dividende 1,00 eurot aktsia kohta, eelmisel aastal lõpetas vineeritootmisseadmeid tootev firma aga kahjumiga, mille suurus oli 0,71 eurot aktsia kohta. Dividenditootlus on firma aktsia hinda arvestades ligi 12 protsenti.
    Dividenditootlus ? (dividend aktsia kohta / aktsia hind) × 100% ? on 10 protsendi lähedal kümmekonnal ettevõttel. Mandatumi andmetel ületab 5protsendilise dividenditootluse ligi 40 ettevõtet ning keskmine dividenditootlus on üle 4 protsendi ehk suurem kui deposiitidelt makstav intress.
    Suurimad dividendimaksjad absoluutsummades on Nokia, Nordea, Sampo, UPM-Kymmene ja Stora Enso.
    Kokku peaks dividendide näol aktsionäridele jagatama ligi 6 miljardit eurot (94 miljardit krooni). Soomes makstavad dividendid ületavad ligi kahekordselt Tallinna börsi ettevõtete turuväärtuse (53 miljardit krooni).
    Sellel aastal makstavad suured dividendid tähendavad seda, et järgmisel aastal peaks dividendid olema tunduvalt väiksemad. Nähtavasti hakkab rohkem ettevõtteid mõtlema pigem aktsiate tagasiostu peale kui dividendide maksmisele. Aktsiate tagasiostu eelistamine dividendidele ei pruugi küll meeldida dividendituludest elavatele investoritele, samas kergitab aktsiate tagasiost aktsia hinda ning portfelli koguväärtus peaks tõusma. Aktsiate tagasiost on probleemne ka siis kui nende likviidsus on väike, mistõttu saavad seda teha eelkõige suurettevõtted.
    Tallinna börsi ettevõtted sellel kevadel Soome ettevõtetega sarnast dividenditootlust ei paku. Seni dividendiettepanekud teinud ettevõtted dividendide osas üllatanud ei ole.
    Norma on teinud ettepanekuks maksta dividende 5 krooni aktsia kohta ehk sama palju kui aasta varemgi. Norma aktsia dividenditootlus on ligi 4,6 protsenti.
    Läbi ajaloo suuri dividende tasunud Saku Õlletehas kavatseb ka sel aastal ? nagu varasemal neljalgi ? maksta dividendide 5 krooni aktsia kohta. Aktsia tõus viimasel ajal on dividenditootluse alandanud 4,5 protsendile.
    Seni dividendiotsuse avaldanutest on dividende tõstnud vaid Hansapank. Panga aktsionäridele tehakse ettepanek maksta dividendideks 7 krooni. Suurt kasumit (kasum aktsia kohta oli mullu ligi 26 krooni) teeniva panga dividendide tõstmist 1 krooni võrra üllatuseks pidada ei saa. Aktsia hinda arvestades on dividenditootlus 1,9 protsenti.
    Dividende maksavad nähtavasti ka sel aastal ka Eesti Telekom, Harju Elekter, Merko Ehitus ja Tallinna Kaubamaja.
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Elektriarveid 7000 euro eest: Soome pensionärid müüsid maja maha
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Poolemiljardiline plaan: Eesti ettevõtted viivad Ukrainas ellu ennenägematut projekti
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.