Keelatud leping Neinar Seliga võimaldab sundülevõttu

Estiko ja selle suuromaniku, Neinar Selile kuuluva Rondami vahel on eelmisel aastal keelatud ajal tehtud vähemalt kuus tehingut, kus Rondam ostis Estiko aktsiaid. Tehingud toimusid mullu 24. jaanuaril, 14. veebruaril, 25. märtsil, 8. aprillil ja 25. novembril. Lisaks leidis optsioonilepingu sõlmimine aset keelatud ajal aprilli lõpus. Keelatud aeg on üks nädal enne aruandeperioodi lõppu kuni majandustulemuste avalikustamise järgse päevani.

Estiko suuraktsionäri, ASi Rondam omanik Neinar Seli kirjutas Äripäeva küsimustele vastates, et Estiko ja Rondam sõlmisid eelmise aasta aprillis ostuoptsiooni lepingu, millega Rondam võib osta Estiko E-aktsiad hinnaga 8,5 krooni aktsia. Lepingu sõlmimise päeval ehk 24. aprillil oli parim müügihind börsil 9,39 krooni. Seega oli juba tehingu sõlmimisel Seli firma kasumiks fikseeritud 0,89 krooni aktsia kohta ehk 81 915 (1,37%) aktsialt teenis Seli kohe 73 000 krooni.

Mullu augustis, kui optsioonileping läks täitmisele, maksis Rondam aktsialt Estikole 0,21 krooni preemiat. Optsioonilepingu täitmise päeval, 21. augustil, maksis Estiko aktsia börsil 12,52 krooni. Rondam oli seega nelja kuuga teeninud ligi 330 000 krooni tulu, sest lepingu sõlmimise päeval, 24. aprillil, oli aktsia sulgemishind 8,29 krooni.

Hansapanga tuletisinstrumentide osakonna juht Pärt Kivaste kommenteeris, et sellise optsioonilepingu müügipreemiaks aktsia kohta oleks pidanud olema 1,6 krooni. Samas tõdes Kivaste, et kuna Estiko on vähelikviidne, siis on leitud optsioonipreemia teoreetiline.

?Kuna äriseadustiku kohaselt tuli omaaktsiatega midagi ette võtta, siis otsustas Estiko juhatus müüa Rondamile,? ütles Estiko juhatuse esimees Ellen Tohvri. Tema sõnul optsioonileping väikeaktsionäride huve ei kahjustanud.

Lähtudes Hansapanga eksperdi arvestustest, sai Estiko koos vähemusaktsionäridega 104 000 krooni kahju.

Seli vastas Äripäeva arupärimisele optsioonipreemia suuruse kohta, et osapooled vaatlesid preemiana vahet, mille võrra erines turuhind optsiooni täitmishinnast.

Äripäeva börsitoimetuse arvates pole väikeaktsionäride huvides tehingud, kus sisuliselt nende rahaga ostetakse aktsiaid kokku, et need siis hiljem turuhinnast odavamalt maha müüa. ?Väikeaktsionärid oleks tahtnud pigem dividende kui seda, et Estiko aitab suuromanikul sundülevõtmiseks vajalikku osalust täis saada ja firma börsilt minema viia,? on börsitoimetuse seisukoht.

Aktsiate müügi tõttu on Rondami osalus Estikos üle 95%, mis võimaldab läbi suruda väikeaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmist rahalise hüvitise eest.

Optsioonileping sõlmiti ajal, mil Selil kui Estiko nõukogu esimehel oli tehingute tegemine Estiko aktsiatega keelatud.

?Estiko suhtes eelmisel aastal algatatud menetluste arvu me öelda ei saa,? ütles finantsinspektsiooni avalike suhete juht Livia Kulm. Tallinna börs tegi eile Estikole keelatud ajal novembris tehtud aktsiaostu eest hoiatuse. Börsi andmetel rikkus Estiko Tallinna börsi reglemendi konfidentsiaalse info käsitlemise punkte.

Andres Allikmäe, Harju Elektri juhatuse esimees:

Minu meelest on äriseadustiku sundülevõtu säte jõhker seadusemuudatus.

See seadusemuudatus aitab suuromanikul firma börsilt minema viia ja odavalt oma osa kätte saada. Suuromanik teab tavaliselt alati oluliselt rohkem infot ja on lähemal selle ettevõtte juhtimisele kui väikeaktsionär.

Toonitan veel kord, et mina börsiettevõtte juhina leian, et see seadusemuudatus on väikeaktsionäride suhtes liiga karm.