Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi ?Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu komponendid, alusvara ja kindlustusvõtja teavitamine? peamine eesmärk on muuta selle kindlustustoote pakkumine läbipaistvamaks ning tagada kõikide kindlustusandjate ühetaoline käitumine.
Uue juhendi jõustumisel 1. aprillist 2004 peavad kindlustusandjad senisest oluliselt rohkem selgitama kliendile toote valikuga kaasnevaid riske ning andma põhjaliku ülevaate investeeritava vara kohta. Samas keelab juhend klientidele eksitava informatsiooni andmise, mis võib kallutada neid lepingut sõlmima. Investeeringute tootluste prognoosimine on näiteks keelatud.
Elukindlustuse olemusest tulenevalt pakub kindlustusandja kaitset õnnetuste vastu. Seetõttu on loomulik ja ainuvõimalik, et elukindlustusseltsist omandatud kindlustuslepingud sisaldavad elukindlustuskaitset. Elukindlustuslepingu sõlmimisel lähtub klient ennekõike soovist tagada lähedaste heaolu ja elustandard ka oma surma korral. Kui klient on investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimisel seadnud peaeesmärgiks investeerimise, on näiteks 35aastase mehe 600kroonise kuuosamaksega lepingu puhul esimese aasta minimaalse, 2%-lise elukindlustuskatte suurus 151 krooni, mille eest tuleb tasuda 41 senti kindlustuspreemiat.
Tegemist ei ole just märkimisväärse summaga! Klient saab valida, kas ta käsitleb lepingut rohkem elukindlustuse või investeerimistootena.
Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud, mis on käsitletavad III samba pensionikindlustuse lepingutena, moodustasid 2003. aastal ainult 5% kõigist III samba sõlmitud elukindlustuse lepingutest.
Tegemist ei seega mitte kõige olulisema pensionikindlustustootega Eestis. Finantsinspektsioonile annab õiguse soovituslike juhendite kehtestamiseks finantsinspektsiooni seaduse § 57. Selle kohaselt on meil õigus välja anda soovitusliku iseloomuga juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks.
Juhendit võib käsitleda järelevalveasutuse ja turuosaliste kokkuleppena teatud käitumise rakendamiseks finantssektoris. Lisaks rahvusvahelistele standarditele võtame juhendite koostamise aluseks olukorra Eesti turul, teiste riikide õigusnormid ning vastavate järelevalveasutuste soovitused.
Taolisi juhendeid annavad välja finantsjärelevalve asutused üle maailma.
Peame rahvusvaheliselt aktsepteeritavate standardite alusel välja töötatud ning seaduse alusel kehtestatud soovituslikke juhendeid paindlikuks ja operatiivseks vahendiks õigusnormide selgitamiseks, riikliku finantsjärelevalve subjektide suunamiseks, nende klientide kaitseks ja ühtsete heade tavade kujundamiseks finantssektoris.
Autor: Kaido Tropp
Seotud lood
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.