Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennukite ohutuse kontroll kallineb

    Kui seni kontrollib Eesti firmade tsiviilõhusõidukite ohutust ja lennukõlbulikkust lennuamet, siis hiljemalt 1. maist peavad hakkama Eesti lennukite ohutust kontrollima kas vastavat pädevust omavad organisatsioonid või Euroopa Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities ? JAA) liikmesriigi lennundusamet.
    JAA survel Riigikogu menetluses olevad lennundusseaduse muudatused kannavad lennuohutuse parandamise eesmärki. Muudatus puudutab lennukeid, mille maksimaalne lubatud stardimass ületab 15 000 kilo, ette nähtud istekohtade arv ületab 30 või lennuki kasutamise eesmärk on rahvusvaheline regulaarne reisijatevedu. Selliste lennukitega opereerivaid firmasid on Eestis kolm: Estonian Air, Enimex ja Aero Airlines kokku 12 lennukiga.
    Lennuameti peadirektori kohusetäitja Koit Kaskeli sõnutsi annab amet seadusemuudatusega üle sertifitseerimiseks vajaliku eelkontrolli. ?Kuna meie eelarve ei võimalda vajaliku kvalifikatsiooniga kaadrit värvata ja koolitada, tuleneb selline otsus vajadusest tõsta järelevalve kvaliteeti,? lausus Kaskel. Uus ohutuskontrolli kord ei too kaasa täiendavate ohutus- ja turvanõuete esitamist lennufirmadele.
    Seadusemuudatusega tegeleva Riigikogu majanduskomisjoni liige Silver Meikar ütles, et seni on JAA aktsepteerinud lennuameti tööd, kuid avaldanud pidevalt rahulolematust ja tungivat soovi järelevalve efektiivsuse tõstmiseks. ?Kui kavandatav muudatus jõustub, tõhustub järelevalve ja järelikult tõuseb ka lennusõidu ohutus. Tõhusam järelevalve oleks ilmselt ära hoidnud ka Enimexi lennukitega juhtunud õnnetused,? märkis Meikar.
    Kui praegu maksab lennufirmale ühe lennuki ohutussertifikaadi riigilõiv aastaks 150 krooni ja lennufirmale tervikuna 2000 krooni, siis uue korra kohaselt peavad lennufirmad hakkama maksma rahvusvaheliste hinnakirjade järgi ehk ühe lennuki aastane ohutustõend läheb maksma keskmiselt 60 000 krooni. Lennufirma kohta kehtiv Aviation Organization Certificate (AOC) maksab aastas keskmiselt 120 000 krooni, hind sõltub lennukite arvust, liinde hulgast ja sellest, kui palju lennukid rakenduses on.
    Estonian Airile maksaks aastane AOC-tõend esialgsetel andmetel umbes 300 000 krooni. Väiksemate lennukite puhul jääb esialgu kehtima vana riigilõiv.
    Estonian Air ei osanud eile veel öelda, palju lennukõlbulikkuse tõend maksma hakkab.
    Meikari sõnul on igal lennufirmal voli ise otsida JAA aktsepteeritav ohutuse kontrollija ja leppida kokku hinnas. ?Kontrollija esitatud andmete alusel väljastab lennuamet lennuki ohutust tõendava sertifikaadi,? rääkis ta.
    Meikar märkis, et majanduskomisjon nagu lennufirmadki sooviks, et ohutuskontrolli teeks ka edaspidi lennuamet, kuid paraku puuduvad ametil rahalised võimalused kvalifitseeritud ja väga spetsiifilisi oskusi omava kaadri palkamiseks.
    Lisaks annab seadusemuudatus lennuameti peadirektorile ka õiguse määrata lennuohutuse tagamiseks ajutisi piiranguid. Näiteks kui juhtub õnnetus AN-24 tüüpi lennukiga, võib amet uue seaduse järgi piirata kõigi seda tüüpi AN-ide lendamise, kuni selgub, mis õnnetuse põhjustas ja kas sama viga võib esineda ka teistel samatüübilistel lennukitel.
    Lennukite ohutuse kontrollimise probleem peab lahendatud saama hiljemalt 1. maiks, vastasel korral on Meikari sõnutsi olemas tõsine oht, et ükski lennuk Eesti piiridest kaugemale ei lenda.
    Majanduskomisjoni kava kohaselt peaks Riigikogu seadusemuudatused kinnitama 24. märtsil.
  • Hetkel kuum
Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Reedel tehti kõige enam tehinguid Tallinna börsil
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.