Rahvas viib taas raha teatritesse

Möödunud teatriaastat hindavad teatrijuhid üle ootuste heaks, sest tavapäraselt populaarsete muusikalide ja suvelavastuste kõrval jätkus publikut ka n-ö tavaetendustele.

?Trendid on rõõmustavad, eriti kiiduväärt on, et teatripilt mitmekesistub ja publikut ei jätku mitte ainult muusikalidele, vaid ka näiteks balletile ja ooperile,? rõõmustab rahvusooperi Estonia peadirektor Paul Himma.

Tal on ka rahuloluks põhjust ? eelmisel aastal külastas Estonia etendusi ligi 125 000 inimest ehk üle 8000 külastaja rohkem kui aasta varem. See teeb rahvusooperi täituvuseks keskmiselt 90 protsenti. Omatulu teenis Estonia ligi 17 miljonit krooni. ?Samas tuleb märkida, et poolteist kuud hooajast me remondi tõttu etendusi anda ei saanud,? lisab Himma.

Ka Vanalinnastuudio direktriss Anne Elling-Veesaar kinnitab, et neil olid eelmisel aastal peaaegu kõik etendused välja müüdud. ?Täituvus oli praktiliselt sada protsenti,? märgib teatrijuht. Heaks hindab 2003. aastat ka Linnateatri direktor Raivo Põldmaa. ?Linnateatri varasemate hooaegadega võib 2003. aasta tööd kümne palli süsteemis hinnata hindega kuus loomingulises plaanis ja hindega üheksa majanduslikus plaanis,? ütleb Põldmaa.

Himma sõnul näitavad eelmise aasta teatrikülastajate arvud, et Eesti inimene tahab ja saab taas teatrile raha kulutada ning on pakutavaga rahul. ?Kriisist oleme välja tulnud, kuigi ma ei uskunud, et kõigile nii palju vaatajaid jagub. Olen kindel, et selline trend jätkub ka sel aastal, sest raha hakkab ka neil üle jääma, kes teatrist huvituvad,? on Himma optimistlik.

Samas võib Põldmaa sõnul näha ka ohu märke. ?Kui Euroopa repertuaariteatrites on omafinantseeringu osa kuni 20 protsenti, siis eelmisel aastal moodustas Linnateatri omateenitud tulu kogueelarves ligi 48 protsenti, mis on ühe repertuaariteatri puhul ohtlikult suur osa,? tunnistab direktor.

Oht seisneb selles, et kui teater sõltub suures osas omateenitud vahenditest, tuleb toota ainult n-ö müüvaid lavastusi ning pikemaajalist ettevalmistust ja tõsisemat pühendumist nõudvaid tükke jääb repertuaariteatrites järjest vähemaks, nendib Põldmaa.

Kuigi teatrid teenivad aasta-aastalt ise üha rohkem raha, tuleb suur osa eelarvest siiski riigilt. Tänavu annab riik teatritele ligi 140 miljonit krooni, selle sees pole rahvusooperile Estonia eraldatavat raha.