Jahimees kasvatab metssigu

Kui mõni aasta tagasi vallandus Eestis jaanalinnu kasvatamise buum, siis nüüd võib täheldada kõrgendatud huvi metssigade vastu. Eestis tegutseb praegu neli metsseafarmi, kus kosub 35 metssiga. Metssiga kasvatatakse jahinduslikul ja turismi eesmärgil, samuti lihaloomana.

?Minu eesmärk on hakata järgmisest aastast organiseerima metsseajahti,? põhjendab kauaaegne jahimees, Mõniste jahtkonna liige Rein Kõiv. ?Seepärast hoiangi sigu looduslikes tingimustes, et nad inimestega ära ei harjuks.?

Loomad on pelglikud, isegi eemalt pilti teha näib lootusetu ülesanne. Nii nagu metsanotsud inimesi traatvõrgu taga liikumas näevad, panevad, sabad püsti, künka taha punuma. ?Nad võõrastavad mindki, kui ma tavapärasest teise riietusega neile süüa tooma tulen,? seletab Kõiv. Pilt saab siiski tehtud, sest õnneks on karjas üks julge emis, kes tuttava autosignaali peale aia äärde uudistama tuleb.

Kõiv on staa?ikaim metsseakasvataja. Esimesed põrsad ? isas- ja emaslooma ? ostis ta 1999. aasta sügisel 3000 krooni eest Harjumaal Alaverel asunud õppeaiast, kus metssigu kasutati jahikoerte väljaõppeks.

Täna on Kõivu metsseakarjas kaks kulti ja kaheksa emist, kellest viis on tiined ning poegivad lähinädalail. Sündimata põrsaste pärast käib aga juba praegu kõva rebimine. ?Tallinnas äri ajav belglane ütles, et tema maksaks topelt ning ostaks kõik põrsad ära,? räägib Kõiv. Ühe põrsa hind võib küündida 6000 kroonini.

Kõiv on veendunud, et metssiga tasub kasvatada eelkõige jahi-, mitte lihaloomana. Kõivu arvestuste kohaselt sööb tema kümnepealine kari aastas 15 tonni vilja, mis tänavuse aasta hindades tähendab ligi 40 000 krooni suurust väljaminekut. ?Mul ei ole mõtet liha müüa, sest ulukiliha ainus kokkuostja, AS Villem Lihakaup maksab kilo eest 40?50 krooni,? räägib Kõiv. ?Jahikires põlevad soomlased maksavad metssea küttimise eest tunduvalt paremat hinda.?

Rapla- ja Pärnumaal metsseafarmi pidava Ando Kalviku sõnul loodab ta äritulu hakata saama poolteise aasta pärast. ?Kasvatan metssigu nii jahinduslikul eesmärgil kui lihaloomana,? lausub Kalvik.

Ulukiliha praade pakkuva restorani Olde Hansa haldusjuhi Jüri Kilksoni sõnul ostaksid nad meeleldi metssealiha ka farmidest, kui oleks vaid pakkujaid. ?Seni oleme metssealiha saanud vaid jahimeeste kaudu,? räägib Kilkson. ?Kui 90ndate aastate lõpus oli metssealiha varustamisega probleeme, siis viimasel ajal on seda piisavalt jätkunud.?