Toetus aitab vana maja hoolikalt restaureerida

Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistuse juhataja ja linnaarheoloog Romeo Metsallik kinnitas, et Tartus antakse toetust kuni Teise maailmasõjani ehitatud hoonete restaureerimiseks. Toetuse saamiseks peab hoonel olema kultuuriväärtus.

Tallinna ja Tartu eeskujul planeerivad samalaadse toetuse sisseseadmist ka Pärnu, Haapsalu ja Rakvere.

?Põhimõtteliselt pärineb Tartu kogu puitarhitektuur, aga ka hilisemad funktsionalistlikud majad ja kiviarhitektuur 19. sajandist. Keskaegsetele ehitistele pole me veel toetusi andnud, mis ei tähenda, nagu oleks see tulevikus välistatud, sest Tartus tuleb kesklinna hoonete alt ja keldritest järjest välja keskaegseid müüre,? rõhutas Metsallik.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna peaspetsialist Epp Lankots ütles, et Tallinn annab toetust ainult elamutele. ?See on kindel reegel, et firmadele ei anta mingit toetust, olgugi et näiteks kontoriruumid asuvad ajaloolises hoones. Toetust saavad ühistud või ka eraisikud, firmad peavad ise need vahendid leidma,? sõnas Lankots.

Tartus võivad seevastu toetust küsida kõik. ?Põhimõte on selles, et kui ehitustööd tulenevalt restaureerimisnõudest kallinevad, siis maksab linn selle vahe kinni,? selgitas Romeo Metsallik.

Toetuste suurus on igal aastal erinev ja sõltub linna rahakotist. ?Üldiselt oleme toetanud näiteks uste restaureerimist umbes 25 protsendiga töömahust, aga kui on suuremad tööd, nagu katuse või majafassaadi restaureerimine, siis saame eraldada vast 10?15 protsenti tööde maksumusest,? ütles Metsallik.

Epp Lankotsi sõnul on Tallinnas toetuse suurus reeglina kolmandik ja erandlikel juhtudel kuni pool tööde maksumustest. ?Vaatame muidugi ka maja üle ja otsustame toetuse suuruse. Toetame miljööalade detaile, mis jäävad välisfassaadile, Kindlasti ei toeta me terve maja värvimist või katusepanemist, ikka väikesed detailikesed.?

Nii Lankots kui Metsallik on ühte meelt, et majad, mis on asjatundmatute remontidega juba rikutud, toetust ei saa. ?Kui me annamegi ühe korteri uste või akende restaureerimiseks raha, siis see maja üldist välimust enam ei paranda, kui on juba ära jõutud rikkuda,? ütles Metsallik.

Epp Lankotsi sõnul püütakse Tallinnas võimalusel aidata ega olda nii ranged: ?Varem oli selline põhimõte, et kui plastaken ees, siis me toetust ei anna. Aastatega on linnal võimalusi rohkem tekkinud. Kui inimene või ühistu avaldab soovi oma majauks korda teha, siis ei hakka teda selle ühe plastakna pärast karistama, oleme ikka aidanud,? märkis Lankots.

Tartus võetakse taotlusi vastu augustikuu jooksul. 2003. aastal esitati taotlusi 40?50, neist rahuldati 31. Romeo Metsallik toob mõned huvitavamad näited: ?Supilinnas taastatakse päris põnev saelõikeornamendiga veranda. Verandasid ei ole eriti palju, aga Karlovas, Toometaguse linnajaos ja Supilinnas on neid siiski päris ilusaid säilinud ja alati on huvitav, kui mõne niisuguse korda saab teha. Näiteks Kingu tänavalt on üks taotlus ukse taastamiseks. See on huvitav tupiktänav, seal on säilinud Teise maailmasõja eelne miljöö, vähemalt ühel tänavapoolel,? rääkis Metsallik.

Väga huvitav juhtum kerkis Metsalliku sõnul Tammelinnas ühe enne sõda ehitatud maja puhul. Taotleja oli kogunud endale varuks vanu katusekive. Tuli aeg, kus osa katusekive oli vaja välja vahetada ja omanikul olid need kivid endal olemas. Niisuguseid inimesi ja hoolikaid majaomanikke on vähe. Kui katus läbi läheb, pannakse uus ja moodne kiviimitatsioon, mis aga vanasse linnaossa ei sobi. ?Siit mõte, et kui keegi lammutab maja või uuendab katust, siis võiks vanad katusekivid kokku korjata ja terved maha müüa inimestele, kes restaureerida tahavad,? õpetas Metsallik.

Tallinnas võetakse taotlusi vastu aasta ringi. Epp Lankots nendib, et kergem on toetust saada aasta esimesel poolel. ?Tavaliselt suve lõpupoole ja sügisel on eelarve juba ära jagatud, aga kui inimesel ei ole väga kiire ning on väärt maja ja väärt uks, saab ju taotluse ka järgmisesse aastasse edasi suunata.?

Haapsalus on mitmel aastal püütud renoveerimistaotlusi sisse seada, aga ikka on raha nappinud. Järgmisel aastal proovitakse uuesti. Miljööväärtuste säilitamist püütakse toetada ka konkursiga ?Värviline Haapsalu?. Linnavalitsuse ehitus- ja arhitektuuriosakond väljastab konkursil osaleva hoone omanikule tasuta värvipassi ja selle alusel saab osta hoone välisvärvimiseks vajalikke värve soodushinnaga firmadelt, millega linnavalitsusel on kokkulepe.

Rakveres renoveerimistoetusi praegu ei ole, kuid neid loodetakse kehtestada ? koalitsioonileppes on nende sisseviimine kirjas. Ka Pärnus peetakse niisuguseid toetusi õigeks ja need loodetakse peagi sisse seada.

2001. aastal avati Tallinnas Säästva Renoveerimise Infokeskus, kes on koostanud asjahuvilistele nõuandva internetilehekülje www.renoveeri.net .

Autor: Kai Vare