Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Koolituse käibemaksus valitseb segadus
Mõni päev on jäänud ajani, kui osadele koolitustele tuleb lisada käibemaks, kuid puudub selge seisukoht, kas ja millistele koolitusele tuleb 1. maist lisada käibemaks. Sellest päevast kehtima hakkava käibemaksuseaduse järgi ei maksustata järgmiste sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käivet: alus-, põhi-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sh õppevahend, mille teenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine, v.a äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja antav muu koolitus.
Rahandusministeerium käsitab maksuvaba käibena üksnes sotsiaalse iseloomuga koolitusteenust, mitte ettevõtluse käigus osutatavat koolitusteenust. Selline tõlgendus tähendaks, et kõik erakoolides õppijad hakkavad alates maist tasuma käibemaksu.
Kas ELi kuues direktiiv ikka kannab seda mõtet? Direktiivi järgi võib ?avalikes huvides tegutsemise puhul vabastada käibemaksust laste ja noorte, kooli- või ülikoolihariduse, kutseõppe või ümberõppe, sh nendega otseselt seotud teenused ja kaubad, mida osutavad või tarnivad nimetatud eesmärkidel tegutsevad avalik-õiguslikud organisatsioonid või teised sarnastel eesmärkidel tegutsevana tunnustatud organisatsioonid?. Siit paistab hoopis teine rõhuasetus ja mõistlikum lähenemine.
Kui koolitusteenust taheti täpsustada direktiivist lähtudes, pidanuks alustama põhialustest ? sotsiaalset laadi kaup ja teenus vs avalikes huvides tegutsemine. Esimesel juhul on tegemist juhtumiga, kus sotsiaalseil põhjusil pole võimalik kauba või teenuse eest täit hinda maksta. Teisel juhul ootab kogu avalikkus riigile makstud maksude eest teatud hüvesid.
Direktiivis on mainitud nii kutseõpet kui ka ümberõpet. Kuskil pole öeldud, et ettevõtluse käigus ei tohi käibemaksuvabalt anda laste ja noorte haridust, kooli- või ülikooliharidust, kutseõpet või ümberõpet. Oluline on, et eraõiguslik isik tegutseb samadel eesmärkidel kui avalik-õiguslik isik ja ta on riigi poolt tunnustatud.
Võta või jäta ? ministeerium on jäänud direktiivi lugemisega poole peale või on millegi lubamise pelgus nii suur, et igaks juhuks on kõik ära keelatud? Õnneks on lahendus olemas koduses seaduses: hari-dusseadus defineerib kutsehariduse teatud tingimustel osana keskharidusest, mis on käibemaksuvaba.
Autor: Harri Reimand