Linnahall las seisab

Linnahalli asjas on minule tähtsad kolm põhimõttelist küsimust: projekti autorite roll kogu diskussioonis, kas väga hea arhitektuur peab olema hästi ehitatud ja kvaliteetne just tänapäeva lääne mõttes ning küsimus lammutamisest.

Esiteks. Meil on autorikaitse seadus, mida lugedes kõrvad puhkavad. Aga niipea kui selle teksti peale lastakse juristid, siis selgub, et see kehtib muusikute, kirjanike ja kunstnike, kuid mitte arhitektide puhul - kuigi kogu aeg nagu oleks meist seal juttu ka. Igatahes meelde on jäänud veel õiguse kehtimine 50 aastat peale autori surma. Meie probleem see pole - Linnahalli projekti autorid on täie tervise juures. Küll on mu meelest natuke pentsik, et autorite eluajal tuleb objekt võtta juba kultuurimälestiste kaitse alla.

Minu sügava veendumuse järgi on Euroopa kultuuriruum väga autorikeskne nähtus. Me peaks avama probleemi tausta n-ö Euroopa poolt vaadatuna - kas seal mõni linn teeb selliseid kultuurivaenulikke otsuseid ja kuidas suhtuksid autorid sellesse. Näiteks kui Helsingi hauks plaani, et võtaks nüüd Finlandia Talo maha, ku-na seda on raske doteerida, ja paneks elamud asemele - hea vaade ja linnakassasse ka raha vaja. Aalto pärijad teeks üksi sest mõttest sellise skandaali, et vähe poleks. Võrdlusobjekt on küll veidi teisest kategooriast, kuid asi on universaalses põhimõttes. Seega rohkem otsustusõigust projekti autoritele või nende volitatutele!

Teiseks. Paraku on erijuhtumeid ja seda just kaasaegse arhitektuuri vallas. Corbu, Kahni jpt taiesed Indias või Bangladeshis - ma ei usu, et need ehituskvaliteedilt hästi oleks ehitatud. Rääkimata vene konstruktivistide majadest Venemaa avarustel. Siin on kohane tsiteerida neile, kes seda seost ülehindavad, Shinkeli tuntud lauset: ?Ainult hea arhitektuur tekitab ilusaid varemeid.? Võiks kujutleda, et linnahalli varemed oleks piisavalt atraktiivsed ja Tallinnale olemuslikumad kui keskmised korterelamud seal kohal.

Kolmandaks. Miks üldse Linnahall on sattunud nende ehitiste hulka, mis tuleks lammutada ja kes seda nimekirja peab? Kas üldse on nägemust, mis vaja esmajärjekorras lammutada, seda nii arhitektuurseil, ehituslikel kui desovjeti-seerimise kaalutlustel. Või on see teema nii hell, et seda ei julgetagi hästi enam puudutada? Desovjetiseerimist nagu uue vabariigi alguses lubati, kõik olid ka justkui nõus, kuid tõsisemad uurimistööd ja teod on siiani tegemata. Nii Tallinnal kui kogu Eestis tuleks siiski mingi aja jooksul teha üks visuaalne inventuur, mis võiks olla samas ka Eesti arhitektuuripoliitika üks osa. Sest paraku lammutusväärseid objekte leiab nii linnahallile eelnevast ajast kui äsjavalminute seast...

Ja siit tõdemus, et inventuuriga oleme hiljaks jäänud - suurim osa Eestimaa visuaalsest ja sovjeetlikust rämpsust lugematute kortermajade variatsioonidega - mida tegelikult lammutada tahaks - on praeguseks erastatud.

Autor: Jaak Huimerind