Kas kvalifitseeritud ehitustööline lahkub Eestist?

Paljud ehitustöölised on juba Eestist läinud. Mis juhtub kvalifitseeritud ehitustööjõuga pärast 1. maid, on selge ehk aasta pärast.

Ehitusettevõtjate Liidu andmeil on mitu alltöövõtufirmat juba Soomes tööd saanud. Ühe firma juht kinnitas hiljuti, et ligi 70% tema firma tööde mahust on juba üle lahe. Pikemat aega on eritöid (ventilatsioon, vesi- ja kanalisatsioon, elektri- ja nõrkvoolutööd, restaureerijad) tehtud just Soomes. Töötajad saavad suuremat palka ja omanik suuremat kasumit. Sellise näite puhul võidavad mõlemad, nii tööandja kui töövõtja. Seda mõistetakse kui teenuse eksporti. Kaotajaks jäävad Eesti tellija ja peatöövõtja.

Üks peatöövõtja kurtis hiljuti, et mitu tubli 50. eluaastais töömeest on öelnud pikaajalise töösuhte üles ja lahkunud põhjasuunas. Paljud noored, kes on omandanud heal tasemel kutseoskused, on otsustanud samuti minna õnne otsima. Kaotajaks jäävad Eesti tellija, all- ja peatöövõtja.

Miks minnakse? 2003.a. oli statistikaameti andmetel Eestis ehitussektori keskmine palk 6576 kr, mis oli 125 kr võrra Eesti keskmisest palgast (6701 krooni) väiksem. Kui võrrelda 2002. ja 2003. a IV kvartali tulemusi, siis on ehitussektori palk Eestis tõusnud 9,4%. EEELi liikmete keskmine palk oli 2003. a 9200 kr.

Soome ehitussektori keskmine palk 2003. a oli 42 000 krooni kuus. See on Soome tööstussektori keskmisest 3600 kr rohkem. Eesti töölise keskmine tunnitasu oli 41 kr, Soome tööline sai 185 kr tunnis.

2003. a lõpus oli ehitussektoris hõivatuid ligikaudu 32 000, s.o ca 7% tööealisest Eesti elanikkonnast. Kui sellest ca 70%, s.o 22 400 on ehitustöölised ja neist nt kümnendik (2240) ajutiselt lahkuks tööle mujale, kahtlemata avaldaks see mõju meie ehitussektorile.

Juba kogemustega töömehed räägivad, et esialgu hea tundunud palk sulab justkui käest. Väljateenitud brutopalk on küll kordades suurem kui kodumaal, aga maha tuleb rehkendada maksud, sõidukulud, korteri üür, toit ja muu eluks vajalik. Kui lisada ka pikaajaline eemalolek perekonnast ja sõpradest, siis võib arvata, et välismaal töötamine jääb ajutiseks ettevõtmiseks.

Ettevõtjad on arvutanud, et täna on veel vahe tööjõu hinnas. Nende standardsete tööde ja operatsioonide, mis on võimalik teha masinatega või tehases, hinnas ei ole eestlastel edumaad. Masinate kasutamine on mujal maades väga efektiivne. Praegu saavad eestlased pakkumisi just sellisteks töödeks, mis on tööjõumahukad ja mida ei saa teha masinatega. Suur osa ehitustöödest jääb veel pikaks ajaks vahetult ehitusplatsil tehtavateks, individuaalsete lahenduste puhul ei saa neid töid aga täielikult tehasesse viia kunagi.

Teised ELi riigid kaitsevad oma turgu erinevate meetoditega. Ametiühingud on teinud tõsist tööd mitmeid aastaid varem, et takistada tööjõu vaba liikumist. Nii ei saa tegelikkuses Eesti mees astuda laeva ja näiteks Helsingis koputada suvalise ehitusettevõtte ukse taga sooviga leida tööd - selleks tuleb tal oodata paar aastat. Täna me ei tea, mida uut selle aja jooksul välja mõeldakse.

Lahenduse on leidnud kavalpead. Kindlaim ja lihtsaim viis on asutada tööjõudu vahendav firma. Eestis on vähemalt kaks Soome päritolu firmat, kes otsivad alltöövõtjaid ja ehitustöölisi, et neid teistesse riikidesse vahendada.

Mingisugune tööjõu liikumine kindlasti toimub. Osa mustalt töötavast tööjõust muudab oma staatuse legaalseks. Kui peaks tekkima lisatööjõu vajadus, tuleb tööjõudu sisse tuua mujalt. Ettevõtjale on kvalifitseeritud tööjõu puudus kahtlemata probleem. Aga see on kaugel olukorrast, mis ehitussektoris valitses 1999, kui ehitusturg oli languses. Kõik muud probleemid on lahendatavad. Õnneks on ehitusturg jätkuvalt tõusufaasis.

Autor: Tarmo Lige