Hea ratta saab 2000?6000 krooniga

Klassikaline jalgratta valimise protseduur algab otsusega, kus ja kuidas on soov sõita. Rattad jagunevad selle järgi maastiku-, linna ja maanteeratasteks. Maastikujalgrattad omakorda jagunevad harrastus- ja krossiratasteks. Maastikurattaid iseloomustab reeglina vedrustuse ja käikude olemasolu.

Linnarattad jagunevad cruiser- ja hübriidratasteks. Cruiser-tüüpi rattad on lihtsamad, mõeldud sõitmiseks tasastel linnatänavatel, tavaliselt ilma käikudeta. Hübriidrattad on konstruktsioonilt tugevamad ja sobivad ka kergematele mägiteedele.

Maanteerattad jagunevad matka- ja võistlusratasteks. Võistlusrattad on reeglina kallimad ja tugevama konstruktsiooniga, mõeldud võistlussportlastele. Matkarattad on mõeldud sõiduks kattega teel koos pagasiga.

Lisaks eespool toodutele müüakse lasterattaid ja nn BMX- rattaid, mis sobivad kaldteede ja trikkide jaoks. Need on konstruktsioonilt tugevdatud, et pidada vastu hüpetele. Sobilikud näiteks noortele ja ka lastele.

Põhjaliku jalgratta valimise õpetuse on internetti üles pannud Rademar.

Rademar OÜ juht Margus Juksar soovitab linnaratast inimesele, kes tarbib ratast paar korda nädalas ja sõidab enamiku ajast tänavatel. Hübriid- ja maastikuratas tuleb kõne alla siis, kui on vaja ka aeg-ajalt metsas, rannas või kruusateedel sõita. Hinnaklass jääb 3000?6000 kr vahele.

Aktiivsele kasutajale, sõltuvalt kas maanteel, linnatänavatel või metsateedel kasutamiseks, sobib hinnaklass 6000?12 000 kr. See tase pakub paremat raamimaterjali ning paremaid käigu- ja jooksuomadusi.

?Alati soovitame kliendile lisavarustuse ostmist, eelkõige ohutuse tagamiseks,? lisab Juksar. Lisavarustuse hulka kuuluvad kiivrid, kindad, lukud ja neoonvärvides vestid. Turul pakutavaid odavaid, 1000 kr maksvaid käikudega maastiku- ja linnarattaid täiskasvanutele soovitab Juksar osta vaid neil, kel on võimalus ja oskused ise remonti teha. Neil ratastel on raske terasraam ning käigu- ja piduriosad vajavad väga tihti hooldust ja remonti.

Hawaii Expressi müügispetsialist Oliver Johanson märgib, et hea linnaratta saab olenemata firmast ka 2000?2500 krooniga, aga need rattad pole mõeldud agressiivseks sõiduks. Mõttekas oleks kaaluda mägiratta ostmist, sest tavaliselt tüdinetakse linnatänavatel sõidust ära ja maastikul on mägiratas mugavam.

Johansoni sõnul on rataste puhul hakanud amortisaatorid kujunema standardiks nagu autodel ABS-pidurid. Samuti alumiiniumraam. Amordiga rataste hinnavahe tavalistega on vaid paarsada krooni, alumiiniumraam on tavalisest vaid 500 kr kallim.

Johansoni sõnul on kõige müüdumad rattad vahemikus 3000?4000 kr. See tähendab ?kõige odavamat normaalset? ratast, mida kliendid tavaliselt küsivad. Sellise ratta keskmine eluiga on 5 aastat, tavaliselt tähendab see läbisõitu 5000?7000 km.

Ratta eluea toovad alla vargused, aga mõjub ka psühholoogiline moment, kuna kasutaja väsib rattast ja tahab uut. Samuti mõjutab vana ratta väljavahetamist remondi kulukus, mehaaniku tunnihind on 200 kr ja uuena 3000 kr maksva ratta remont neelab tavaliselt varuosadena 1000 kr pluss mehaanikule 500?600 kr. Tavaliselt rattal raamiga midagi ei juhtu, kuluvad kett ja hammasrattad.

Eestis ostetakse Hawaii Expressi andmetel aastas ligi 50 000 ratast, nendest 30?40 000 on keskmises hinnaklassis, 3000?5000 krooni. 99% sisse toodavatest ratastest on tehtud Hiinas või Taiwanis. Varem kasutusel olnud Vene rattad ei suuda nendega võistelda ei hinna ega kvaliteediga. Skandinaavia ja Itaalia rattad on märksa kallimad.

Enamik ratastest ostetakse vaba aja veetmiseks. Sportrataste müügi osakaal on vaid 0,1?0,2 protsenti. 90?95% müüdavatest ratastest on mägirattad, ülejäänud on linnarattad. Linnarataste osakaal tõuseb igal aastal paari protsendi võrra. Kolmandik müüdavatest ratastest on lasterattad. Rattamüük kasvab aastas keskmiselt 5%.

Lisavarustuse juures on dünamod minevik, kasutatakse patareidel töötavaid valgusteid. Porilaudu, jalga ja pakiraami enamasti rattale ei osteta, kuna neid ei peeta vajalikuks. Pakiraam võetakse siis, kui kasutatakse lastetooli, kuna pulga peal ei taheta enam lapsi sõidutada.

Eesti juhtivate rattamüüjate hinnangul jääb oodatav jalgrataste hinna tõus sel aastal 1. maist tulemata, kuna sisse on ostetud hulgaliselt odava hinnaga rattaid.

Alates Euroopa Liiduga liitumisest 1. mail peaks eelduste kohaselt Eestis jalgrataste hinnad tõusma, sest enamik rattaid tuleb sisse Hiinast ja Taiwanist ning neile kaupadele rakendub täiendav tollimaks.

Hawaii Express OÜ juht Taivo Luik märgib, et 1. maist rakenduvad kolmandatest riikidest imporditavatele jalgratastele Euroopa Liidu importtollimaksud 15% ulatuses ja osa riikide suhtes ka anti-dumping maksud 30% ulatuses. ?Kuid kuna enamik rattakaupmehi on enamiku oma 2004. aasta kaubakogustest selleks ajaks juba suhteliselt odava dollariga lattu varunud, siis tõenäoliselt keegi oma hindu suurema marginaali teenimise nimel pärast 1. maid tõstma ei hakka,? räägib Luik, ?konkurents lihtsalt ei võimalda seda.? Nii näiteks on Hawaii Expressi jalgrataste ja lisavarustuse hinnad tänavusel hooajal hoopis madalamad kui möödunud aastal. Luige sõnul on oodata hinnatõusu 2005. aasta hooajaks, sest lisaks lisanduvale tollimaksule kergitab rataste ja metalli sisaldava lisavarustuse tootmishinda üleüldine terase ja alumiiniumi hinna tõus maailmaturul. Kolmas võimalik hinnamõjutaja on dollari kurss, kuivõrd enamik jalgrattaid toodetakse dollariga arveldavates riikides.

Teise suurema rattamüüja, OÜ Rademar juht Margus Juksar märgib samuti, et 1. maist ei tule kallinemist, kuna rattad on ostetud enne seda. ?Peab aga arvestama, et järgmisel, 2005. aastal kallinevad rattad 10?20%.?

Kokkuvõttes on 2004. aasta rattahuvilistele kindlasti veel õige ja soodne aeg uue ratta ostmiseks.

Tarmo Leinatamm, Riigikogu liige:

Olen lapsest saati jalgrattaga sõitnud ja sellest on saanud harjumus. Rattasõit, selline hobikorras, sobib igaühele, kes mingisugusestki liigutamisest lugu peab. Sõidan hea ilmaga päevas umbes 15?20 km. Halva ilmaga pean väntama toas. Senine pikim järjestikune pausideta sõit on olnud 82 km.

Minu praegune ratas on Scott Park Avenue, mis maksis ligikaudu 6000 krooni. Eks hea ratta saab sellise hinnaga kätte. Olen sellega läbi sõitnud tsipa üle 700 kilomeetri. Ma arvan, et hea hooldusega peab minu ratas oma 10 aastat vastu küll. Ei usu eriti, et ratta headus on suhtes hinnaga, eks seal loe nimi ja lisad ka. Suurimaks mureks on kehvad teed. Ootan selliseid teid nagu Vabaduse pst igale poole Tallinna, siis saaks ka Toompeale rattaga tulla.

Juhani Seilenthal, ettevõtja:

Olen rattamaitses vägagi konservatiivne ja kasutan Monarki maanteeratast. Ma pole kunagi õieti vaimustunud maastikujalgratastest, sest minu arust on mööda siledat teed sõitmine parim jalgrattaga sõitmise viis.

Iga aasta on erinev, vahel olen rohkem jooksnud ja ratas on jäänud tagaplaanile, vahel olen ka leidnud aega teha mõni pikem ringiväntamine Eestimaal. Viimasel ajal on see tähendanud ühepäevaseid retki, aga see suvi tahaks ka mõne ööbimisega retke ette võtta.

Eelkõige on rattasõit minu jaoks üks triatloni komponente ja võimalus tasakaalustada oma sportimist. Rattasõit meeldibki mulle just triatloni osana. Ujumine ja jooks on südamele ja lihastele koormavamad, rattasõit on väga hea vahehäälestus üleminekuks.