Korteriühistu juhatus peab korra aastas korraldama omanike koosoleku

Sõltumata korterelamu majandamise vormist tuleb vähemalt üks kord aastas korraldada korteriomanike üldkoosolek.

Suurem osa linnaelanikest elab korterelamutes. Olenevalt korteriomandite omanike aktiivsusest ja varem tehtud valikutest hoiab korterelamuid korras vabatahtlikkuse alusel asutatud korteriühistu või seaduse alusel tekkinud korteriomanike ühisus ja valitseja.

Korteriühistu puhul reguleerivad üldkoosoleku kokkukutsumist ja läbiviimist korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus ning seaduses nimetatud juhtudel ka korteriühistu põhikiri.

Valitsejaga korterelamus reguleerib omanike üldkoosoleku kokkukutsumist ja läbiviimist korteriomandiseadus.

Üldkoosoleku kutsub valitsejaga korterelamus kokku valitseja. Omanikke teavitatakse üldkoosoleku kokkukutsumisest kirjalikult.

Teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku kokkukutsumise põhjus ja koosoleku päevakord ning muud üldkoosolekuga seotud tähtsad asjaolud. Üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt nädal.

Korteriühistuga korterelamus kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduse või põhikirjaga ette nähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

Üldkoosolekul võib osaleda omanik või tema esindaja, kellel on lihtkirjalik volikiri.

Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindaja võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige.

Mida meeles pidada üldkoosoleku päevakorra koostamisel?

Tavapäraselt kinnitatakse kevadel läbiviidavatel koosolekutel eelmise majandusaasta aruanne.

Lisaks tuleb üks kord aastas toimuva üldkoosoleku korral kinnitada käesoleva aasta majandustegevuse aastakava ja kinnitada remondiprioriteedid, millest juhatus või valitseja järgneva aasta tegevuse kavandamisel juhindub.

Soovitus on majandustegevuse aastakava kinnitada järgmiseks aastaks sügisesel üldkoosolekul, see annab võimaluse talvel tegeleda remonditööde pakkumiste võtmisega, et kevade saabudes töödega alustada. Kui majandustegevuse aastakava kinnitada alles mai- või juunikuus, siis jääb remonditööde läbiviimiseks sobivat sooja ja kuiva aega napiks.

Lisaks on remonditöid tegevatel hea teenusekvaliteediga ettevõtetel suveperioodil hinnapakkumised suurema kattega, s.o kallimad kui talveperioodil ning tööd rohkem, kui teha suudetakse.

Kui sügisesel koosolekul on majandustegevuse aastakava kinnitamisega antud juhatusele või valitsejale volitused tööde ettevalmistamiseks, siis kevadisel koosolekul saab täpsete kulude selgumise järel kinnitada näiteks remonditööde tegemiseks vajaliku laenu võtmise otsuse.

Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel on soovitatav märkida otsusesse, kes vastutab otsuse täitmise eest (üldjuhul juhatus või valitseja) ning millal on ülesande täitmise tähtaeg.

Samal teemal: korteriühistut puudutavate seadustega saab lähemalt tutvuda www.riigiteataja.ee