Põhimõttelised seadused

Nägin kevadises Tallinna vanalinnas järgmist intsidenti. Takso peatus ühe trendika kohviku ees, et lasta klientidel väljuda. Keele järgi tundus olevat tegemist soomlastega. Juht peatas auto sildi all, mis keelas parkimise ning ähvardas auto teisaldada, kui reeglit rikutakse.

Välismaalastest kliendid ei olnud jõudnud veel taksojuhilt raha tagasi saada, kui esiakna juurde tuli mingit asja ajama politseinik, kes autoga veidi eemal seisi. Uuris, kas juht on kursis, et seal, kus takso parajasti seisis, ei tohi tegelikult parkida. Juht tegeles samal ajal klientide teenindamisega ning otsis neile vahetusraha.

Kui kliendid olid lahkunud, hakkas politseinik valjuhäälselt juhti noomima. Et seal ei tohi seista. Juht üritas selgitada, et teenindas kliente, kes sellesse kohvikusse tahtsid küüti saada. See jutt läks kui hane selga vesi. Politseinik rääkis veel kõvemini, kuidas temal on villand ja tüdimus sellest, kuidas taksojuhtidele tuleb pidevalt selgitada, et nad ei tohi keelavate märkide all peatuda või parkida. Too taksojuht ei parkinud, lasi kliendid autost välja ja raha tagastamine võttis aega. Politseinik ei saanud ega üritanudki aru saada sellest, et taksojuht ei jäänud sinna mõnusalt ajalehte lugema, vaid tõi kohale kliendid. Tegi käivet endale ning tõi turistid oma raha kohvikusse jätma. Makse saab riikki.

See ei ole ainus selline juhtum, olen kuulnud mitmeid taolisi, ise ei ole ainult pealt näinud. Ehk too politseinik karistas taksojuhti selle eest, et ta raha keerutas.

Liikluseeskirjast peab kinni pidama, kuid juuksekarva pole mõtet lõhki ajada või põhimõtet tõestada.

Too juhtum viis mõtted logistikale. Veofirma taotles teeluba, et vedada tavalisest pikemat veost. Seaduse järgi tohib suuri veoseid vedada vaid eriloa alusel. Loa saab tee omanikult.

Antud juhul andis tee omanik ehk linnavalitsus loa pikamõõtmelise veokiga sõita, loa andmisest keeldus maanteeamet. Selge põhjenduseta, miks luba ei väljastata. Tundub põhimõtteline otsus. Firmal jääb äri tegemata, raha saamata ning maksud jäävad riigilgi saamata. Kahjulik ühesõnaga.

Põhimõttelised seadused võrduvad minu silmis mõttetute seadustega. On nad siis oma aja ära elanud või kuidagi uisapäisa vastu võetud.

Ajad muutuvad ning põhimõtete pärast ei tasu minu hinnangul äri ja seega ka raha siit mööda lasta minna ning konkurentsivõimel kannatada lasta.