Tallinna uksed on turistidele avatud

Tallinna 4000 hotellitoale tuleb sel kevadsuvel juurde ligi 1000 uut tuba ehk alanud hooajal on turul pakkumises veerandi võrra rohkem tube kui möödunud aastal. Uute hotellitubade juurdetulek jätkub ka järgmisel aastal - 2005. aasta samal ajal on poole rohkem tube kui praegu.

Viimasel ajal on Tallinna hotellide keskmine täituvus aasta lõikes olnud 60% piirimail. Londonis on see keskmiselt umbes 90%. Kinnisvaraarendajad on optimistlikud ja ehitavad hotelle muudkui juurde - Eesti hotelliturul oodatakse lähiaastail suurt kasvu.

Eesti on suutnud vaikselt, aga kindlalt vastu seista maailma turismisektori tagasiminekule - 11. september, Iraagi sõda ja SARS on teinud oma töö. Kui maailmas tegid inimesed 2003. aastal 694 miljonit ööbimisega välisreisi, mis on 8,6 miljoni ööbimise (e 1,2%) võrra vähem kui 2002. Eesti turismisektor kasvas samal ajal 3%, mis on maailma trendi arvestades hea tulemus.

Viimaseil aastail on muutumas külastajate rahvuslik struktuur. Kui 1995 moodustasid soomlased 2,4 miljonist turistist 72%, siis mullu oli soomlaste osakaal 3,4 miljonist turistist vaid 53%.

Soomlased teevad reisijate hulgas ilma siiani, kuid muutunud on inimesed, kes Eestis käivad. Reisid on läinud pikemaks ja rohkem on ööbimisi, mis näitab, et n-ö ostuturistid on asendumas puhketuristidega. Kõige suurema kasvu on läbi teinud just kaugemate riikide - Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania turistide arv.

Estonian Airi soodsad otselennud on sellele protsessile muidugi kaasa aidanud. Enamik Tallinna ja Baltimaade hotelle on uued või just renoveeritud. Klient saab makstud raha eest parema toote.

Oma rolli mängib ka üldine hirm kriisipiirkondade ees. Näiteks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas kukkus turistide arv 9,3% ja Lääne-Euroopas 1,4%. Kesk- ja Ida-Euroopa nautisid 4,8% kasvu. Nende andmete taustal on meie seis väga hea.

Hotellide jaoks on küsimus selles, mida teha, et enam kui kolmest miljonist Eesti külastajast jääks siia ööbima järjest rohkem turiste. Suur osa tuleb siia, vaatab üle ja läheb kohe tagasi. Ning kuidas teha nii, et peatusaeg oleks pikem. Praegu jääb keskmine ööbija Tallinna vähem kui kaheks ööks. Pikema majutuse korral on toa kvaliteet ja funktsionaalsus eriti olulised ja seda arvestavad ka siinsed hotellid.

Kui suudaksime anda rohkem põhjust Eestisse tulekuks, oleks kasvupotentsiaal suurem. Kaubanduskeskusi on juurde tulnud küll palju, kuid ainult kaubandusest ei piisa, areng on selle koha pealt olnud veidi ühekülgne.

Ajalooõpikutest teame, et sakslastele sai Teises Maailmasõjas saatuslikuks külm vene talv, millega nad arvestada ei osanud. Samasugune saatus võib tabada Tallinna hotelliturgu juba sügisel, sest pole kindel, kas kõik uued tulijad, kellest osa pole varem hotelliäriga kokku puutunud, on n-ö low season´iks äriplaanid korralikult ette valmistanud. Tallinna hotellide täituvus on suvel üle 90%, talvel isegi alla 40%.

Mullu kevadel tegid turismisektorile karuteene karmid jääolud, mistõttu kiirlaevad hakkasid käima 1,5 kuud hiljem kui tavaliselt. Eelmise aastaga võrreldes on Tallinna hotellide keskmine täituvus tänavu kõvasti paranenud, kuid üleeelmise aastaga võrreldes jäänud pea samale tasemele.

Uued võimalused kaasnevad Euroopa Liiduga. Küllap hakkab tänu ELile Tallinnas ka madalhooajal toimuma rohkem konverentse jm üritusi ning suurenenud pakkumisega kaasneb ka suurenev nõudlus.

Autor: Anu Vähi