- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,96%6 025,17
- DOW 300,89%42 581,78
- Nasdaq 0,94%19 630,97
- FTSE 1000,29%8 783,76
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,2
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,96%6 025,17
- DOW 300,89%42 581,78
- Nasdaq 0,94%19 630,97
- FTSE 1000,29%8 783,76
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teesklus börsil tekitab riigile miljoneid kahju
Täna on viimane päev, mil Eesti Telekomi aktsiat ostes võib veel saada dividendisaajate nimekirja. 8 krooni dividendi aktsia kohta on tubli saak, Telekomi puhul rekord. Juba ülehomme on Telekomi aktsia hind tõenäoliselt 8 krooni võrra madalam. Nagu kirjutab tänane Äripäev, on dividendiga ja dividendita aktsiate hinnavahe just see pragu, mis on andnud võimaluse suurinvestoritel aktsiaid eri fiktiivsete omanike vahel liigutades hoida kokku makse.
Äripäev toetab rahandusministeeriumi kavatsust muuta seadusesätteid nii, et kaoks võimalus fiktiivsete omanikevahetustega hiilida kõrvale maksude tasumisest.
Kaalukaim argument sellise optimeerimise lõpetamiseks on toimetuse arvates asjaolu, et aktsiate ajutiste omanikevahetuste ainus eesmärk on maksude mittemaksmine. Tõsi, börsitehingutest saadakse tulu nagu teistestki majandustehingutest. Kuid on vahe, kas tulu on saadud maksude arvel või teenitud sisulise majandustegevusega.
Vaadates börsifirmade aktsiate sellekevadisi käibeid, torkavad n-ö optimeerijate tekitatud anomaaliad teravalt silma. Võrreldes tavaliste börsipäevadega on käibed pea kümneid kordi suuremad. Fiktiivsetes omanikevahetustes liiguvad aktsiad enamasti sadadesse tuhandetesse aktsiatesse ulatuvate plokkidena. Näiteks aprilli keskel vahetas Merko Ehituse viimasel kauplemispäeval dividendide saamiseks omanikku korraga 780 000 aktsiat, turuväärtuses ligi 200 miljonit krooni. Tegelikule omanikule tagasi läksid aktsiad aga mõni päev hiljem hoopis börsivälises tehingus. Seega ei ole tehingute tegijatel huvi saada börsilt parimat hinda, tegu on teeseldud tehinguga.
Tehingute mahud annavad aimu, et tulumaksu maha raputades aktsiate kiigutamine on kasulik eelkõige suurtele tegijatele. Väikeinvestorile pole sadadesse miljonitesse ulatuvad tehingud jõukohased, väikese võimaliku tulu söövad ära kõrged tehingutasud. Ka peaks väikeinvestor tegema tehinguid turuhinnaga, ehk võtma endale ka riski aktsia hinna võimalikust liikumisest, samas kui suured lepivad omavahel hinna juba varem kokku.
Eelkõige on tehingutes osalejad välismaa suured investorid ning ka surve selliseks optimeerimiseks on eelkõige sealtpoolt, ütleb Hansabank Marketsi aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind. Seega, rahandusministeeriumi kavatsuse risk on välisinvestorite huvide rikkumine ja nende huvi võimalik vähenemine Tallinna börsi vastu.
Summa, mis Eesti riigil maksudena saamata jääb (investorite võit), on umbes 5 miljonit krooni aastas. Võrreldes miljarditesse kroonidesse ulatuvate välisinvesteeringutega Eesti börsiettevõtete aktsiatesse on summa tühine ning ei saa tõenäoliselt kaalukeeleks otsustamisel, kas Tallinna börsile investeerida või mitte. Eelkõige oodatakse meie ettevõtete aktsiatelt hinnakasvu, mitte kopsakaid dividende, et nendega siis hakata maksumänge mängima.
Oleme selle poolt, et maksud oleks mõistlikult madalad ning majandustegevuse reguleerimine liberaalne. Kuid me ei saa nõustuda, et osa investoritel on põhjendamatu eelis tehingute näol, mille ainus eesmärk on maksudest kõrvalehiilimine. Maksuseadused peavad olema nii sisuliselt kui vormiliselt võrdsed kõigile.
Enimloetud
1
5
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Viimased uudised
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele