Investeerimisgurud jahivad tugevaid kaubamärke

?Oma investeeringuid kavandades vaatame kõigepealt, kas ettevõttel on stabiilne rahavoog ja väljakujunenud turud,? selgitab Alta Capitali üks omanikke Indrek Rahumaa oma investeerimispõhimõtteid. ?Senistest investeeringutest on vaid Klementi moodustanud rahavoogude suhtes erandi, kus kaubamärgi tugevus kaalus rahavoogude ebastabiilsuse üles.?

Kõik algas 2000. aasta suvel, mil Indrek Rahumaa ja Andres Rätsepp lahkusid Balti Cresco Investeerimisgrupist ja asutasid ASi 2R Investments. See 2Ri tähistas Rahumaad ja Rätseppa. Osalusest loobumise vastutasuks saadi Tallinnas Tartu maanteel asuv kinnistu. Kõik ülejäänu, kaasa arvatud Estonian Airi aktsiad, jäid Tõnu Laagile, Olev Schultsile ja teistele Cresco aktsionäridele.

?Tahtsime ise investeerida, mitte enam teistele investeerimisteenust pakkuda,? tõdeb Rahumaa neli aastat hiljem. ?Ega seal mingit muud vastuolu ei olnudki.?

Oma esimeste suuremate investeeringuteni jõuti siiski alles 2002. aastal, mil Crescost päranduseks saadud kinnistu oli maha müüdud. Eelnevalt oli selleks otstarbeks soetatud AS Alta Capital, kus lisaks 2Ri omanikele tulid aktsionärideks veel samal ajal Rahumaa ja Rätseppa lahkumisega Estonian Airi asepresidendi kohalt taandunud Toomas Leis ning Briti investor John Bonfield.

2002. aasta suvel sisenes Alta Capital ASi Klementi omanikeringi. Mõned kuud väldanud koostöö Klementi senise juhi Madis Võõrasega lõppes ootamatult ning ettevõtet asus juhtima üks Alta Capitali aktsionäridest Toomas Leis.

?Võõras oli Klementit väga pikka aega juhtinud ning sellest tingitult oli tal ka väga raske läbi viia ulatuslikke muudatusi,? sõnab Rahumaa.

Rahumaa liigitab Klementi aktsiate ostu pikaajaliste projektide valda. Aastaid kahjumit tootnud ettevõtte äriseis hakkas alles sel aastal paranemismärke näitama. ?Paneme seal rõhku peamiselt hulgimüügile, seda Skandinaavias. Oma jaemüügivõrku pole meil seal plaanis tekitada.?

Sama ajal Klementi aktsiate ostuga omandas Alta Capital 50protsendilise osaluse Legendijuhtimise ASis, mille eestvedaja ja ülejäänud 50 protsendi aktsiate omanik on Tarmo Sumberg. Legendijuhtimisele kuuluvad kevadel Kuressaares uksed avanud Georg Otsa nime kandev spa-hotell ning Tallinna reisisadamas avatud Rock hotell. Rahumaa sõnul on plaanis veel mitu hotelliprojekti.

Läinud aastal omandas Alta Capital ligi 28 protsenti Eesti ühe suurema tee-ehitusfirma Teede REV-2 aktsiatest. Tänaseks on neist alles vaid 5%, aktsiate müügi tingis soov osta enamusosalust lätlaste Laumas.

Rahumaa tõdeb samas, et investeering Teede REV-2 aktsiatesse oli väga tulus. Väidetavalt teenisid nad ligi 60 miljonit krooni. Ettevõtte börsile mineku ideed ei taha Rahumaa siiski enda omaks võtta ning viitab ettevõtte juhatuse esimehele Lembit Makstinile.

Veidi vähem kui 30 protsendi Wõro Kommertsi aktsiate ostmist põhjendab Rahumaa aga tugeva kaubamärgiga.

?Ehkki vorstitööstus on rõivatööstusega võrreldes hoopis teistlaadi äri, on nende ühiseks nimetajaks tugev kaubamärk. Nii Klementi, Teede REV-2, Wõro Kommertsi kui ka nüüd Lauma puhul lähtusime aktsiaid ostes paljuski just sellest,? ütleb Rahumaa.

?Kui Klementi puhul oli tegu väga raskes seisus oleva ettevõttega, siis Lauma on juba viis aastat väga stabiilselt ja kasumlikult arenenud. Nii et meie väljakutsed Klementis ja Laumas on täiesti erinevad,? kommenteerib Rahumaa Alta Capitali viimast ostu.

Pärast Lauma ostu veedab Indrek Rahumaa suurema osa päevi Lätimaal: ?Laumas on meil kavas palgata kohalik juht, nii kaua pean mina ohje enda käes hoidma.?

Küsimusele, kas nüüd on oodata Klementi ja Lauma ühiste poekettide tulekut ? esimene pakub naistele pealisrõivaid ja teine aluspesu ? vastab Rahumaa eitavalt.

Uutest investeeringutest kõneldes on Rahumaa napisõnaline. ?Eks need mõtted tekivad suhteliselt äkki, kuid võimalike investeerimiskohtade otsimine käib pidevalt,? ütleb ta. ?Näiteks Lauma puhul oli meil esimene kontakt läinud aasta detsembris ja aktsiate ostu lõplik vormistamine toimus tänavu jaanuaris. Sinna vahele jäid pakkumiste voor, finants- ja muud analüüsid, intervjuud juhtkonnaga, läbirääkimised ning finantseeringu kokkupanek. Eks see tavaliselt umbes nii käibki. Vahel on olnud vajadus ka kiiremini tegutseda.?

Enda inglasest äripartneri, John Bonfieldi kohta ütleb Rahumaa, et tegu on mehega, kes valdab suuri summasid.

?Oleme investeerinud nii tema kui ka meie endi raha,? põhjendab Rahumaa Alta Capitali suuri rahapaigutusi. ?Aga meil on partneriteks ka kaasinvestorid, kelle raha me oleme investeerinud. Näiteks sellised fondid nagu East Capital, Firebird ja Danske Capital.?

Rahumaa ja Rätsepp on kenad inimesed. Nende omaaegne lahkumine Crescost oli tingitud kontseptuaalsetest erinevustest. Tekkis selge veelahe ärilistel soontel ja mingeid isiklikke põhjusi selles ei olnud. Küsimus oli ikkagi selles, kes millist äri teha tahab. Mingit kahetsust, et nad toona Crescost lahkusid, mul ka ei ole. Äris ei saagi sellist suhtumist viljelda.

Olen nende tegemisi jälginud ajalehtede vahendusel just nii palju, nagu ma jälgin teistegi tegemisi. Mingeid ärilisi kokkupuuteid mul nendega enam ei ole, kui vahel kokku saame, räägime niisama maast ja ilmast. Soovin neile edu.

Tunnen Alta Capitali mehi juba aastaid, neist Leisiga töötasin koos Reval Hotelligrupis. See, et hotelle rajava Legendijuhtimise ASi aktsiad minu ja Alta Capitali vahel pooleks jagunevad, on ühest küljest ilmselt emotsionaalne otsus, kuid räägib ka võrdsest vastastikusest usaldusest. Otseselt väliskapitali nad meie projektidesse kaasanud ei ole, küll on see esindatud Alta Capitalis endas. Ehituse finantseerimisel kasutasime nii omavahendeid kui ka pangalaenu, Kuressaare spa-hotelli puhul ka võlakirju. Meie uued projektid on kavandatud Tallinna ja väljapoole Eestit, kuid neist on veel vara rääkida.

Rahumaa, Rätsepp ja Leis on kõik väga erinevad inimesed, kuid äriliselt klapivad hästi. Muidu poleks nende koostöö ju võimalik. Neil on väga suur töövõime.