Balti riigid Euroopa Liitu astumise mõju all

Leedus hüppas jooksevkonto defitsiit aprillis 85,3 protsenti 985,6 miljoni litini. Läti jooksevkonto defitsiit kasvas majandusportaali BBN teatel esimeses kvartalis üle kahe korra, 152 miljoni latini (3,6 miljardi kroonini), mis on 9,5 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist. Aasta tagasi oli see 71 miljonit latti ehk 5 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Läti Pank prognoosib aasta lõpuks jooksevkonto defitsiidiks üle 10 protsendi võrrelduna 8,6 protsendiga 2003. aastal.

Erandiks oli seekord Eesti, kes oli ainus Balti riikidest, kelle jooksevkonto defitsiit esimeses kvartalis vähenes 3,5 miljardi kroonini ehk 10,9 protsendini SKTst. Eesti erandlikkus on muidugi mõistetav, sest aastatagune number ? 4,4 miljardit krooni ehk 14,4 protsenti SKTst, olevat koguni maailmarekord.

Ühinemine Euroopa liiduga mõjutas aga kolmest Balti riigist kõige rohkem inflatiooni. Tarbijahinnaindeks, mis veel esimeses kvartalis oli nullilähedane, hakkas teises kvartalis kiiresti kasvama. Aprillis kallinesid hinnad 1,3, mais 3,7 ja juunis koguni 4,5 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kuuinflatsioon oli juunis siiski ainult 0,3 protsenti (võrrelduna 2,1 protsendiga mais), aga aasta tagasi oli juunis deflatsioon. Kuuga odavnesid siis kaupade ja teenuste hinnad siis 0,4 protsenti.

Lätis, kus oli inflatsioon oli niigi kõrge (esimeses kvartalis 3-3 protsenti), kerkis see mais 6,2ni ning juunis oli juba kerge tagasiminek 6,1 protsendini. Leedus, kus kuni aprillini kestis deflatsioon, kerkis THI mais ja juunis 1,1 protsendini.