Uus saepurugraanulitehas pingestab toormeturgu

Tehase rajab Sylvesteri endistele osanikele kuuluv AS Graanul Invest.

Eesti puidutööstus tekitab praegu hinnanguliselt veidi üle ühe miljoni kuupmeetri okaspuusaepuru aastas. Kolm suurt tegutsevat saepurugraanulite ehk pelletite tootjat vajavad planeeritud tootmismahu täitmiseks tänavu kokku ligi 1,3 miljonit puistekuupmeetrit saepuru. Lisaks pelletitootjatele tegutseb Eestis ka üle kümne väikese saepurubriketi tootja.

?Kui uus võimas graanulivabrik käima läheb, tuleb Eestis saepurust puudus kätte,? kinnitas Eesti suurima graanulitootja, Valgamaal Patkülas asuva ASi Hansa Graanul juhataja Arno Anier. ?Praegu on Eestis toorme ja graanulitoodangu vahekord enam-vähem balansis, sest veame oma tarbeks umbes kolmandiku vajaminevast saepurust lähedal asuvast Lätist sisse.? Anieri sõnul aitab toormepuudust veidi leevendada ka see, et Eestis tekib üha rohkem saematerjali järeltöötlust, kus tekkiv laast sobib samuti graanulite pressimiseks.

Imaveres kaks aastat tagasi saepurugraanuleid tootma hakanud OÜ Delcotek juhtaja Einar Pukk ütles, et nende naabrusse rajatav uus graanulitehas tekitab kõigepealt ragina tööjõu pärast. ?Juba ammu ei jätku lähiümbruses kvalifitseeritud tööjõudu, sest ainuüksi Imavere Saeveskis töötab praegu 250 inimest ning plaanitavasse talatehasesse luuakse veel 60 töökohta,? põhjendas Pukk. Puki sõnul varuvad nad Imavere Saeveskist praegu ligi poole saepurukogusest.

Graanul Investi juhatuse liikme Raul Kirjaneni kinnitusel löövad nad tehase ehitamiseks kopa maasse selle nädala lõpus. ?Proovitootmisega plaanime alustada novembri algul,? sõnas Kirjanen. Täisvõimsuseni ? umbes 60 000 tonni ? tahavad nad jõuda kahe aasta pärast. Kirjanen on graanulitootmisega varem kokku puutunud, sest enne Graanul Investi tööleasumist oli ta Hansa Graanuli nõukogu esimees.

Kirjaneni sõnul hakkavad nad lisaks sisseostetavale saepurule ise valmistama tooret puidujäätmetest, kaasa arvatud puukoorest. Puukoort sisaldavate pelletite kütteväärtus on võrreldes puhtalt okaspuu saepurust pressitud pelletitega küll väiksem ja tuhasisaldus suurem, kuid sobib hästi suurte katlamajade ja soojuselektrijaamade kütmiseks. ?Kui Eesti graanulitootjad on seni orienteeritud peamiselt Taani ja Rootsi turule, siis meie teeme aktiivset tööd Inglismaa, Belgia ja Saksamaa turu suunal,? lisas Kirjanen.

Graanul Investi osanikeks on läbi firmade endise metsanduskontserni Sylvesteri omanikud ja tippjuhid Kuno Liblik ja Urmas Nimmerfeldt ning kinnisvaraäriga tegelev Anders Anderson.

Kuigi Sylvesteri endistel aktsionäridel on jätkuvalt 30 protsendi suurune osalus Imavere Saeveskis, ei tähenda see, et Graanul Invest hakkab saama pelletite tootmiseks piiramatus koguses ja odavalt saepuru. ?Toore on puhas konkurentsi küsimus,? rääkis Kuno Liblik. Liblik ei soostunud ütlema, kui palju rajatav graanulitehas omanikele maksma läheb.

Saepurunappus on paari aastaga kergitanud hinna kahekordseks ? saepuru puistekuupmeeter maksab praegu ligi 80 krooni. ?Saepuru hinnalagi on käes, kallimalt ostes ei tasu enam pelletite tootmine ära,? kommenteeris Arno Anier. ?Seda enam, et pelletite müügihind on Skandinaavia suurtarbijate survel ligi veerandi võrra langenud, ulatudes umbes 1200 kroonini.?