Eino Baskin ratastel

Eeloleval nädalavahetusel Haapsalus startiv üleriigiline tuur tõotab tulla viimane vint. Vähemalt lubab nii vanameister Baskin oma telereklaamis ning hüüab maha plakatitel, mis tuuri toimumispaikadesse juba aegsasti kleebitud.

75. juubel on väga suur asi ja ei ole midagi lollikindlamat kui seda koos sõprade ja kolleegidega vabas õhus tähistada.

Kuna kokkutulev seltskond on kirju nagu pühademuna, siis on kindel, et peo käigus tekkivat melu on pileti eest valmis vaatama ka lihtsad surelikud. Kokku tullakse vooridena. Eino Baskin on lihtsalt nii teada ja läbinisti oma, et teda minnakse lavale vaatama just nagu naabri-Eintsi, kelle juubelile minemata jätmine ei tule kõige hullemaski olukorras kõne alla. Peale selle ei olegi enam tähtis, kes seal esineb.

Ürituse saab lihtsalt kokku võtta, nii nagu Kiire pere ristsetel pakutakse soolast ja rasvast ning saias on rosinaid, nii et mustab. Vaata ainult, et seedimisele liiga ei tee.

Need, kes sõna ?estraadietendus? kõlades ennast nagu õõtsuvas paadis tunnevad, jäävad koju ja mängivad sõbraga partii malet.