Millise majanduskasvu seab eesmärgiks Eesti valitsus?

Äripäev ootab valitsuselt selget majanduskasvu eesmärgi seadmist lähiaastateks. Läti valitsus on püstitanud eesmärgi kasvatada majandust järgneva kuue aasta jooksul igal aastal 8 protsenti.

Toimetusele meeldib, et Läti ei jää puhkama praeguseks saavutatud loorberitele - kiire majanduskasv, Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamine - vaid on seadnud endale selged ja kõrged eesmärgid, mille poole püüelda ka edaspidi. Eesti on justkui 1. maile toppama jäänud - uut eesmärki pole ja nüüd elame täpselt nii, kuidas vool läänest meid kaasa kisub. Tundub, et need ajad, mil Läti ja Leedu Eesti kui eeskuju poole vaatasid, on möödas. Senine Balti tiiger Eesti on ära väsinud ja hakkab lõunanaabritest vaikselt maha jääma.

Kui Läti ja Leedu majandused paar aastat tagasi kiirenemise märke ilmutasid, lohutasid mitmed analüütikud, et meil ei maksa sellest veel ennatlikke järeldusi teha - Eesti on ikka lõunanaabritest ees, sest nende majanduskasv tuli kõrge tänu madalale võrdlusbaasile. Kuid trend oli juba siis märgatav. Tänavu on Läti majanduskasv veel kiirem - esimeses kvartalis 8,8 protsenti (nt Leedu 7,7, Eesti samas 6,8). Muidugi, kui võrrelda SKPd per capita, siis on Eesti veel lõunanaabritest ees ehk me tegelikult oleme lätlastest rikkamad. Eesti on lihtsalt ägedast puberteedieast väljas, saavutanud stabiilse arengu staadiumi, ning stabiilsus on välisinvestorite ligimeelitamisel oluline.

Seda stabiilsust on aga kõigutama asunud vanemad partnerid Euroopa Liidus - Saksamaale ja Prantsusmaale ning nii mõnelegi teisele riigile on meie maksud osutunud suureks pinnuks silmas. Kritiseeritakse ka teisi uusi ELi liikmesriike. Samas on Eestis tegelikult Iirimaa, Küprose, Ungari, aga ka näiteks Läti ja Leeduga võrreldes ettevõtete maksukoormus suhtes SKPsse kõrgem.

Võime muidugi mõelda, et me oleme teinud ära tubli töö, tiiger on õigustatult väsinud ning talle tulebki puhkust anda. Paraku on konkurents raha pärast maailmas nõnda tugev, et riigid endale puhkust lubada ei saa, vahetuvad üksnes riigivankri vedajad, valitsused. Eesti valitsus on ametis olnud vaid poolteist aastat, kuid ilmutab samuti väsimuse märke - sellele osutab ambitsioonide puudumine. Hea on, et valitsus teeb riigieelarvet, jalad tugevalt maas - majanduskasvu prognoosid peavadki selleks puhuks olema konservatiivsed. See tagab riigi toimetuleku. Arengu tagab aga pürgimine konkreetse, kuid ambitsioonika eesmärgi poole.

Võimukolmikul võib sellise eesmärgi seadmine, nagu soovib toimetus, kujuneda keeruliseks. Vaid Rahvaliit seadis enne valimisi 2003 eesmärgiks 10protsendilise majanduskasvu saavutamise (selle saavutamise vahendid olid toimetuse meelest küsitavad). Reformierakond väitis, et erakond ei saa sellist eesmärki püstitada, sest majanduskasv sõltub peamiselt ettevõtjatest. Kindlasti, kuid veel enam ka keskkonnast, mille riik ettevõtjaile on loonud.

Nädal tagasi rääkisid Läti rahandus- ja majandusminister, et Lätil on võimalik ettevõtte tulumaks seniselt 15 protsendilt langetada 12,5 protsendile 2006. aastal. Läti on mõistnud, et madalam tulumaks kiirendab majanduse arengut ning meelitab investoreid.

Juhan Partsi valitsus võiks nüüd pilgud lõuna poole seada ja omakorda Läti endale eeskujuks seada.

Autor: ÄP