Kaardimaksed tõid pankadele pool miljardit

Küsitletud pangad ise ei täpsusta, milline on Eestis keskmine kaarditehingu teenustasu. Küll saab teada, et üldiselt sõltub teenustasu sellest, mis mahus kaarditehinguid tehakse ning kuna kaardimaksete maht on pidevalt kasvav, siis teenustasu trend on olnud sellele vastavalt langev. Tehingutasude kohta ei saa teavet ka pankadele kuuluvast kaardikeskusest ja pangaliidust.

Keskpanga andmeil on siinsete krediidiasutuste teenitavaid tulusid elektroonsete maksete osas kasvatanud eriti kaardimaksete arvu suurenemine. ?2003. aastal suurenes kaarditehinguilt teenitud netotulu sõltuvalt pangast kuni kolmandiku võrra ning küündis kokku üle 500 mln krooni. Seega moodustas kaarditehingute netotulu laia kliendibaasi omavate pankade konsolideeritud kasumist kuni viiendiku,? märgib Eesti Panga viimatine finantsstabiilsuse ülevaade.

Arvestades 2003. aastal jaekaubanduse käibeks 34 miljardit krooni, oli pankade kaarditehingutelt saadud puhastulu osa sellelt umbes 1,5%, keskmine tehingutasu oli ilmselt veidi kõrgem. Kaks aastat tagasi oli kaupmeeste liidu andmeil keskmiseks vahendustasuks 2,4% kaarditehingult (mujal riikides 0,5?1%), väikeettevõtetel ulatus see määr toona kuni 3 protsendile.

Väikeettevõtte seis võrreldes suurkontsernidaga on jätkuvalt nigelam. Tallinna vanalinnas tegutseva OÜ Kumalo koopiakeskuse juhataja Monika Lestbergi sõnul pakkus Hansapank viimati kaardimakse tehingutasuks 2%. ?Nad ütlesid, et see on üldine määr ning ei põhjendatud midagi,? lausus ta. ?Kui ütlesime, et mujal on 0,5?1 %, siis öeldi, et ?nojah?, ja muud ei midagi.? Lestberg lisas, et Kumalo oleks nõus olnud pangaga läbi rääkima 0,5?1% tehingutasu üle. Praegu teatab koopiakeskus kundedele, et ?ei toida? kaardimaksu reklaamist tuntud siili.

Rimi Eesti juhi Karmo Kaas-Lutsbergi sõnul on pankadele kaardimaksete eest makstava tasu määrad aastate jooksul oluliselt langenud. ?Rimi Eesti jaoks on see võimalikuks osutunud tänu kasvavatele mahtudele ning kogu Baltimaade Rimisid hõlmavale lepingule pankadega,? lausus ta, lisades samas, et teenustasude kogusumma kaupluse kohta ei ole siiski vähenenud, sest samaaegselt tariifide alanemisega kasvab kaardimaksete arv.

Kesko Foodi juht Raimo Ilveskero pakkus, et keskmine tehingutasu kaardimakse eest võiks Eestis olla umbes 1%. Ta ei soovinud täpsustada Kesko tasumäärasid, kuid lisas, et siinsel turul annab pankadega läbi rääkida. Ilveskero hinnangul on Eesti pangatariifid nii krediit- kui ka deebetkaartide osas küllaltki sarnased Soome omadega.

Eestis oli mullu kaardimaksete käive 10,3 miljardit krooni (2002. a 7,9 mld), sooritati 43,3 miljonit kaarditehingut. Umbes kaks kolmandikku tehingutest annavad Hansapangas väljastatud kaardid, veerandi Ühispanga kaardid.

Mastercard lubab Saksa kaupmeestel suunata alates 2005. aastast kaardimakse teenustasu kliendi kanda.

Financial Times Deutschland (FTD) kirjutas, et Saksa jaekaubandus tervitab Mastercardi pakutud võimalust. Seniste reeglite muudatus võimaldab kaupmehel lasta krediitkaarti kasutaval kliendil rohkem maksta. Samas peab kaupmehe pank tagama, et kliendilt rohkem raha ei kasseeritaks, kui kaupmees ise teenustasu oleks maksnud.

FTD sõnul muudab uuendus kaardimaksete seniseid põhireegleid, mille kohaselt ei või seda makseviisi kasutavat klienti teistel tingimustel teenindada kui sularahaga maksvat kundet.

Mastercardi põhikonkurent Visa muudatusi ei plaani ning jääb nn mittediskrimineeriva poliitika juurde, märkis ajaleht. Samuti ei lähe muudatustega kaasa ka kõik kaupmehed, nimelt teatas Metro kontsern, et ei kasuta võimalust teenustasu kliendi kaela lükkamiseks.