Eurotoetustest on tõesti käes defitsiit

Katrin Noorkõiv 15. september 2004, 00:00

Vastukaja Äripäeva uudisele ?PRIA toetuste kiirjagamise kord muutub?

Raha jagamise kohta on igaühel oma arvamus. Aga probleem ei ole niivõrd raha jaotamise süsteemis kui selles, et maaettevõtjad soovivad rohkem toetust, kui seda jagada on. Piiratud ressursi korral jääb ikka keegi ilma ega ole rahul. Seetõttu tuleks hästi läbi mõelda, missugused valdkonnad vajavad enim toetust.

Toetatavad valdkonnad lepiti kokku põllumajandusministri juhitud prioriteedi juhtkomisjonis, kus osalesid ka erinevate sotsiaalsete partnerite esindajad. Juhtisin seal mitmel korral tähelepanu, et kui otsustatakse toetada laia ampluaad tegevusi, siis on ka toetuse soovijaid palju ning olemasolevast toetusest ei jätku kõigile. Sellest hoolimata kinnitati toetusvaldkonnad alates turismist kuni meiereideni.

PRIA jagas mullu SAPARDi raames maapiirkondade ettevõtluse arendamiseks 174 mln, selle aasta toetuse kogusumma on aga ainult 38 mln kr. Summa vähenes neli ja pool korda, kuid toetatavaid tegevusi tuli juurde. Üks taotluste hindamise võimalus oleks tõepoolest võrrelda laekunud taotlusi ja öelda, et paremad saavad toetust ja kehvemad ei saa. Kui objektiivne on aga piiratud info alusel öelda, et Jüri projekt on parem kui Maril?

PRIA puhul on taotluste hindamine väga objektiivne. Kriteeriume on päris palju, nimetan mõned: taotleja peab olema tegutsenud vähemalt aasta ja tal peab olema kinnitatud majandusaasta aruanne; ta peab looma töökohti ja toetust saab ainult siis, kui oma- ja laenuvahendeid on puudu. Toetuse saamiseks on mõõdetavad finantsmajanduslikud näitajad, mida taotluses ja äriprojektis hinnatakse. Need näitajad on avalikud ja taotlejatel on juba eelnevalt võimalik kontrollida, kas on üldse mõtet taotlust kirjutama hakata. Subjektiivsus on minimaalne, ettevõtjad peavad seda positiivseks. See võimaldab taotlused läbi vaadata esitamise järjekorras ja projektidele, mis vastavad tingimustele, toetus määrata. Seega on vale Äripäeva ajakirjaniku arvamus, et toetuse saamiseks tuleb ainult sabas seista, nagu 80ndatel tualettpaberi saamiseks.

Aastate jooksul on 350 ettevõtjat saanud üle 200 mln krooni SAPARDi toetust maapiirkonnas alternatiivseks majandustegevuseks. Äripäeva väide, et raha jagatakse sisututele taotlustele, on ettevõtjaid solvav. Kas Waide motell, Kärevere teemaja, Imavere kõrts, Kivi forellipüük, Kopra, Metsavenna ja Laheotsa talu, Roosta puhkeküla ning Rehe hotell on sisutud ettevõtmised?

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse taotlusi oli algselt plaanis vastu võtta poolteist kuud. Esimese nelja tunni jooksul esitati taotlusi kogu tänavuse toetussumma ? 38 mln kr ulatuses. Seejärel otsustas põllumajandusminister tänavu jagamiseks eraldada ka järgmise aasta toetussumma. Seega on võimalik maaettevõtjaid toetada kokku 87 mln krooniga. Taotluste vastuvõtt tuli lõpetada enne tähtaega, kuna nelja päevaga esitati 103 projekti, milles küsiti 106,6 mln kr toetust. See on ligi 20 mln kr võrra rohkem, kui toetuseks jagada võimalik. Tõenäoliselt viimasena esitatud projektidele enam toetusraha ei jagu. Kas olnuks mõtet jätkata taotluste vastuvõttu veel üle kuu, kuigi oli teada, et kõik hiljem esitatud projektid tuleb toetusraha puudumisel tagasi lükata?

Toetuse saamise tingimused tuleb järgmiseks aastaks üle vaadata ja vähendada kas toetuse määra või toetatavaid tegevusi. SAPARDi raames toetati suuri turismiprojekte, kuid nüüd on avanenud uued struktuurifondid ja turismi toetamine põllumajandusfondist ei ole kõige õigem. Eurotoetus näib tõesti defitsiidiks muutuvat.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:43
    Otsi:

    Ava täpsem otsing