Eestlaste Marimets töötleb Maris metsa

Praegu tuleb kaugelt Marimaalt materjali Eestisse kaks 25kandist autokoormat nädalas ja ehkki tulek võtab aega kolm-neli päeva, loodavad Marimetsa omanikud, et äri hakkab peagi ennast ära tasuma.

?Nimi Marimets ei ütle kohalikele muidugi midagi ning seda hääldatakse ja kirjutatakse seal mitmel moel,? räägib firma üks omanikke Jaanus Saar.

Varem Pärnus ja ka Tallinnas mitut kellapoodi omanud mees võtab nüüd 2000 kilomeetri pikkuse teekonna ette kolm-neli korda aastas. Ta räägib, et Moskvast edasi on liiklus kohutav, sest maanteed ummistavad suured veokid ei taha naljalt teed anda, mistõttu tuleb ületada kiirust ja teha ohtlikke möödasõite. Aga miilitsaga saab seal alati kokkuleppele. ?Kord ütles üks inspektor, kes mind kinni pidas: dai hotj na butõlku (anna kasvõi ühe pudeli jaoks ? toim.),? meenutab Saar.

Teeröövleid kahe meetri pikkune mees ei karda, nagu ka kohapeal tegutsevaid katusepakkujaid, ja erilisi probleeme pole seni olnud. Seevastu peab ametiasutustes ja ettevõtetes asju ajades ümbrik enamasti taskus olema. ?Kõik maksavad kõigile ja raha eest saab peaaegu kõike,? iseloomustab ta sealset asjaajamise stiili.

Üldse eelistatakse arvete tasumist sularahas, sest pankadega asjaajamine on suhteliselt keeruline. Ka poodides, mis muidu on tänapäeva tasemel, ei saa veel kaardiga maksta. Saar hoiatab veel maksuameti eest, mis sulgeb firma pangakonto väiksemagi maksuvõla korral.

Palju kasutatakse bartertehinguid, mobiiltelefoni eest tuleb ette maksta, põhiline suhtlemine käib SMSi vahendusel, loetleb ta veel kohalikke iseärasusi.

Marimaal on Saare sõnul palju soome-ugri sisu ja eestlastesse suhtutakse hästi. Paljud on Eestis hariduse saanud ja kohalikus ülikoolis õpetatakse eesti keelt. Ungarlased on Jo?kar-Olasse koguni terve linnaosa ehitanud. Ühelt poolt on eestlane nagu sugulane, teisalt jälle lääne vanake, kelle peale austusega vaadatakse,? kirjeldab mees vastuvõttu kaugel Siberis.

Ta soovitab teistelgi julgelt Venemaa avarustesse äri ajama minna ja on valmis oma sellekohaseid õppetunde tutvustama. ?Eks seda kooliraha sai makstud parasjagu,? tõdeb ta.

Marimetsa omanikud on püüdnud oma ettevõttes, kus täna töötab 35 inimest ja ka juhid on kohalikud, läänelikku mõtlemist ja töökultuuri juurutada. ?Niidame ka oma tootmisterritooriumi ümbert umbrohtu, materjalipakid on korralikult sirgetesse virnadesse ladustatud,? toob Saar näiteid. Ta näitab pilti heledatest laudadest ehitatud eestipärasest välikäimlast, mis näeb parem välja kui mõne mehe saun ja mis algul kohalikud kõvasti imestama pani.

Töö eestlastele kuuluvas saeveskis käib sellest kuust neljas vahetuses. Eesmärk on toota 300 tihu kase saematerjali kuus ja mõeldakse ka kuuse, männi ning koguni pärna peale, mida leidub seal rikkalikult.

Põhiline põhjus, miks nii kaugel kodust toota tasub, peitubki Siberi puu kõrges kvaliteedis, tööjõu poole madalamas hinnas ning väikestes elektri- ja kütusekuludes.